Suurhaigla juht: Eesti peab valima - kas minna Euroopasse või mitte (1)

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui operatsioon ei lõppe loodetud tulemusega, siis ei pruugi olla tegu raviveaga, vaid hoopis tüsistusega.
Kui operatsioon ei lõppe loodetud tulemusega, siis ei pruugi olla tegu raviveaga, vaid hoopis tüsistusega. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Ravivea korral hüvitise maksmise uue korra loomine on patsientidele igati kasulik, kuid seda tehes tuleb riigil otsustada, kas valitakse euroopalik lähenemine või jäädakse nö Ameerika mudeli juurde, rääkis Ida-Tallinna keskhaigla juht Ralf Allikvee.

«Patsiendikindlustuse vajalikkus sõltub sellest, kas lähme Euroopasse või mitte. Igal pool mujal Euroopas on see olemas. Aga Ameerikas on teine olukord – igaüks vastutab ise ja igal arstil peab oma kindlustus olema,» rääkis Ida-Tallinna keskhaigla juht Ralf Allikvee.

Haiglajuhi sõnul on enne uue süsteemi loomist oluline selgeks rääkida, mis on raviviga ja mis tüsistus. Kui tegu on raviveaga, siis peab patsiendile makstav hüvitis olema korralik. «Paljude tüsistuste juures inimene võib invaliidistuda, aga nagu öeldakse – töö on tellija materjalist,» sõnas Allikvee.

Ida-Tallinna Keskhaiglas on tõelisi ravivigu aastas võib olla kümme juhtu. «Aga kui rääkida tüsistustest, siis näiteks uroloogiakeskuses oli mullu üle saja tüsistuse. Surmaga lõppes üksainus juhtum. See oli kaugele arenenud juhus ja lõikus oli meeleheitlik samm. Kui ei oleks teinud, siis oleks surm olnud kindel, aga nüüd oli lootus, et äkki õnnestub. Kahjuks ei olnud õnne,» tõi ta näite.

Ravikaebused
Ravikaebused Foto: Postimees

Ida-Tallinna keskhaiglal on sõlmitud  kindlustusseltsiga vastutuskindlustus, kuid see ei võta arvesse töötajate arvu, nagu uue patsiendikindlustuse puhul räägitakse. Haiglajuhi sõnul on praegu kõige suurem küsimus selles, kust hakkab tulema kindlustusmakseks vajalik raha.

Kui haiglad peavad seda hakkama maksma haigekassalt saadavast rahast, siis see ei ole Allikvee sõnul lihtsalt võimalik. «Kõike ei saa oma sisereservide arvelt katta. Sellepärast ma olen skeptiline, et haiglatele tuleb järjest kohustusi juurde, ilma et rahastamist suurendataks,» ütles ta.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles