Eestlased suhtuvad Venemaalt sisse rännanud professionaalidesse kahjuks ükskõikselt, arvas ajakirjanik ja muusikakriitik Artemi Troitski ERR-i venekeelsele portaalile antud intervjuus.
Artemi Troitski pärast nelja Eestis elatud aastat: riik on segregeerunud nagu Lõuna-Aafrika (4)
/nginx/o/2022/03/07/14412109t1h16fe.png)
19. september 2018, 16:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti on segregeerunud maa, umbes nagu Lõuna-Aafrika, aga mitte Belgia koos Valloonia ja Flandriaga. Eesti enamus ja vene vähemus elavad eraldi, teineteise vastu huvi ei tunne, paremal juhul näitavad teineteise suhtes üles ükskõikset suhtumist, halvemal juhul vastumeelsust,» rääkis Troitski oma muljetest.
Ajakirjanik kritiseeris eesti keele õpetamise süsteemi, nimetades keelekursusi haltuuraks, ent kinnitas, et ta peab end Eesti patrioodiks, kuigi eesti keelt ei räägi.
«Ainuke, kes eesti keelt [peres] ei räägi, olen mina, sest mina olen sõna professionaal,» selgitas Troitski. «Minu peamine tegevus on kirjutada ja rääkida heas keeles. Kui inglise keele omandasin juba lapsepõlvest peale, siis eesti keelt professionaalsel tasemel selgeks saada ma enam ei jõua: omandada parimat sõnavara ning oma stiili ei ole reaalne.»