Pedofiil nõudis riigilt kinnist seksuaalkurjategijate raviasutust

Illustreeriv foto. Foto: Eric Herchaft / Reporters

Kahel korral pedofiilia eest karistatud mees edastas aasta algul peaministrile ning tervise- ja tööministrile kirjalikud ettepanekud, milles käskis luua pedofiilidele kinnised raviasutused.

Mees märgib, et tema eesmärgiks on riik muuta paremaks ning selleks tuleks Eestisse rajada kinnine rehabilitatsioonikeskus, mis tegeleks pedofiilide ravi ja taasühiskonnastamisega, sest pedofiile parandab kõige tõhusamalt nende psüühikaga töötamine selleks spetsiaalseid psühholoogilisi tehnikaid kasutades.

Meest ajendas valitsuse poole enda sõnul pöörduma asjaolu, et teda ennast on pedofiilia eest kahel korral karistatud ning ta teab, millised meetmed kõige paremini seksuaalkurjategijaid võiksid aidata. Kirjasaatja sõnul on vangla teda küll parandanud, kuid mitte seal kasutatavad metoodikad – abimeheks on olnud tema enda koostatud plaan ning tehnikad psüühikaga töötamiseks.

Seetõttu leiab ta, et vangistuse asemel tuleks kaaluda pedofiilidele alternatiivse karistuse määramist. «Näiteks on fentanüüli tarvitavate narkomaanide puhul võimalik asendada karistus kinnisesse intensiivrehabilitatsioonikeskusesse paigutamisega. Pedofiilidele sellist keskust aga ette nähtud ei ole,» põhjendab mees oma ettepanekut, lisades, et sellega on riigi tegevusetus toonud kaasa laste vastu suunatud kuritegevuse kasvu.

Samuti leiab mees, et seda raha, mida riik on kulutanud pedofiilide vanglas ülalpidamise peale, võinuks kasutada sobivate ravimetoodikate väljakujundamiseks ning rehabilitatsioonikeskuse rajamiseks.

Sotsiaalministeerium selgitas tervise-ja tööministrile saadetud kirjale vastates, et Eestis kehtiv solidaarne ravikindlustussüsteem toimib. Peaministrile edastatud kirjale vastas justiitsministeerium, milles kinnitas, et lastevastased seksuaalkuriteod on ministeeriumile prioriteetne valdkond ning seetõttu on ettevalmistamisel ka vastavasisulised seadusemuudatused.

Ministeeriumite vastused ei rahuldanud

Kuna sellised vastused polnud mehele mokkamööda, otsustas ta Tallinna Halduskohtule esitada kaebuse ning vaidlustada sotsiaal- ja justiitsministeeriumi vastused, samuti palus ta endale määrata riigi õigusabi korras esindaja.

Halduskohus tagastas kaebuse, sest kaebajal puudub õigus nõuda viidatud ravikeskuse rajamist. «See, milliseid meetmeid otsustatakse kasutada pedofiilide karistamiseks, ravimiseks ja taasühiskonnastamiseks, on poliitiline otsus, mis langetatakse vastavalt demokraatia põhimõtetele ja millesse sekkumiseks puudub halduskohtul pädevus,» põhjendas kohus.

Samuti märkis kohus, et kaebajal on võimalik esitada seadusandjale endapoolsed ettepanekud ja arvamused ning osaleda ühiskondlikes debattides, kuid tal puudub subjektiivne õigus nõuda, et rakendataks just tema soovitud meetmeid. «Kuna riigil puudub kohustus kaebaja viidatud ravikeskust rajada, ei saa kohus riiki selle rajamiseks kohustada ning kaebajal ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.»