Inimõiguste keskus uurib viipekeeles kõrghariduse saamise võimalusi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Viipekeel.

FOTO: Sille Annuk

SA Eesti Inimõiguste Keskus on asunud uurima, kas on võimalik saada ülikooliharidust viipekeeles, viidates põhiseadusele ja keeleseadusele.

Sihtasutuse juhataja Kari Käsper saatis sotsiaalministeeriumile kirja, milles küsib, kas keeleseaduses nimetatud eesti viipekeeles asjaajamise õigus laieneb ülikoolihariduse omandamisele või mitte ning millised on ministeeriumi põhjendused.

Käsper märgib, et põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus haridusele ja igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust. Keeleseaduse kohaselt on viibeldud eesti keel eesti keele esinemiskuju, iga muu keel peale eesti keele ja eesti viipekeele on võõrkeel.

«Millisel viisil on viipekeelsel inimesel võimalik saada eestikeelset õpetust näiteks Tartu Ülikoolis selliselt, et suuliselt edastatav või kommunikeeritud õppe - loengud ning nendes osalemine küsimuste teel; grupitööd, ettekanded, eksamid jne - keel on eesti viipekeel?» küsis Käsper.

Kuna Tartu Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb ülikooliseaduse, oma põhikirja ja muude õigusaktide alusel, siis huvitab inimõiguste keskust, kas Eesti ülikoolidele on pandud õigusaktidega kohustus tagada õpe eesti viipekeeles või mitte.

Tagasi üles