:format(webp)/nginx/o/2017/01/06/6230493t1h9a3f.jpg)
/nginx/o/2018/09/26/11446598t1h13e2.jpg)
Seoses paavsti Tallinnas Vabaduse väljaku missal öeldud hukkamõistule nende osas, kes ähvardavad relvade ja vägedega, ning faktile, et sealsamas oli teda kuulamas sadakond Eestit julgestama saadetud NATO sõdurit, sai paavst küsimuse, kuivõrd mures on tema pingete pärast Euroopa idapiiril.
Paavst tunnistas algatuseks skandaalseiks summad, mis maailmas relvastusele kulutatakse. «Mulle on öeldud, et ühes kuus kulutatakse relvadele nii suur summa, et selle eest võiks aasta otsa ära toita kogu maailma vaesed,» lausus ta. «See tööstus, need salakaubitsemised, see kaubitsemine ja relvadega äritsemine on üks suuremaid moraalseid laostumisi.»
Läks aga siis edasi: «Selle vastas seisab kaitseloogika.»
Ning piiblivõrdlusega juhtumist, kus väga palju väiksem suutis suurema alistada, vastas omamoodi ka sellele, miks on vaja liitlasssõdureid: «Taavet suutis alistada Koljati, aga tänapäeva maailmas on vähe Taaveteid.»
«Riigil läheb vaja mõistuspärast ja mitteagressiivset kaitsearmeed,» jätkas kirikupea ning rõhutas uuesti: «Mõistlikku ja mitteagressiivset.»
«See on õiguspärane kaitse ja oma riigi kaitsmine on uhkuse asi,» selgitas Franciscus. «Aga mitte siis, kui see muutub agressiivseks või mõistuspäratuks või sõdadeks piiril.»
Lõpetuseks rõhutas paavst uuesti: «Esiteks, tänapäevane relvatööstus on skandaal nälgiva maailma ees.»
Lisades: «Teiseks, on õigustatud ja mõistuspärane, et riigi piiride kaitseks on olemas armee. Sest see on ka uhkuse asi. See on samamoodi õiguspärane kui see, et sul on kodul võtmed.»
Paavst oli Baltimaades visiidil 22.-25. septembril. Ta alustas nädalavahetusel sellega, et veetis kaks päeva suuremalt jaolt katoliiklikus Leedus, seejärel suundus Lätti ja lõpetuseks eile Eestisse.
Vastavalt traditsioonile andis kirikupea pressikonverentsi oma tagasilennul Rooma ajakirjanikele, kes lendasid temaga samas lennukis kaasa kogu reisi.