Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
/nginx/o/2018/09/28/11452554t1haff5.jpg)
Tervise- ja tööminister Riina Sikkuti (SDE) sõnul on Eesti koolitervise kõige suurem murekoht laste vaimse tervise hoidmine, samuti on problemaatiline laste ebatervislik toitumine ja vähene liikumine.
«Ma ei taha öelda, et vaimset tervist puudutav on kõige suurem oht, aga siin on kindlasti kõige suuremad puudujäägid,» vastas Sikkut küsimusele, mida ta peab koolitervishoiu suurimaks murekohaks. «Kui vaadata numbreid, siis kümnendikul noortest on viimasel aastal esinenud depressiivseid episoode,» põhjendas minister. «Kui sa 11aastaselt koged juba depressiivset episoodi, siis see paneb su riskantsemale rajale. Hea oleks laste muresid varakult märgata ja neile vajalikku abi anda.»
Ehkki aastate jooksul on olukord muutunud paremaks ning koolides on kanda kinnitanud mitmed laste ja noorte vaimsele tervisele keskenduvad programmid, ei puuduta muutused siiski kõiki õppeasutusi ühtmoodi, nentis minister.
Sikkut leidis, et pole üht vastust küsimusele, kas laste ja noorte vaimse heaolu tagamisel peaks siht olema enamate psühholoogiliste abikeskuste rajamine või oleks tarvis palgata rohkem koolipsühholooge. «Kui me liigume paindlikkuse poole igas valdkonnas, siis ei ole vaja kehtestada reeglit, et teeme tihedalt keskuseid või paneme igasse kooli psühholoogi,» sõnas ta. Selles küsimuses peab minister kõige tähtsamaks paindlikkust. «Kui Tallinnas on olemas laste vaimse tervise keskus ja suured koolid, kus võimalik ka täiskohaga koolipsühholoog tööle võtta, siis Noarootsis, kus distantsid on suuremad ja spetsialistid kaugemal, tuleks see võib-olla lahendada teistmoodi.»
Samas sõnas Sikkut, et talle on järjest rohkem hakanud tunduma, et suure osa noortega tehtavast ennetustööst võiks olemata olla, kui juba lasteaias suudetaks sekkuda ning laste koolirõõmu hoida. «Kui lapsed tegutsevad meeskonnana, kedagi ei jäeta kõrvale, oskavad oma tunnetega toime tulla, oma soove väljendada ning kasvavad enesekindlaks ja teistega arvestavaks, siis on teismeikka jõudes ilmselt riskikäitumist ja vaimse tervise muresid vähem.»
Lisaks ei tohiks vaimse heaolu küsimuses tema meelest keskenduda vaid koolile ning suuremat rõhku tuleks panna ka vanematele suunatud programmidele. Seda eriti riskilaste ja –noorte puhul. «Tihti ei saa lahendada lapse muresid perekonda kaasamata,» ütles Sikkut.
Palju ülekaalulisi lapsi
Teine murekoht on ülekaaluliste laste hulk juba algklassides. Nimelt kimbutab liigne kehakaal mõneaastataguse Eesti rahvastiku toitumisuuringu järgi pea 32 protsenti 6- kuni 9aastastest poistest ning pisut üle neljandiku samaealistest tüdrukutest. Veel rohkem on ülekaalulisi lapsi 10- kuni 13aastaste seas. Probleemi ulatust kinnitab ka tunamullune Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) ülevaade.
Ühe laste ülekaalu põhjusena joonistub välja ebatervislik toitumine. Põhilise probleemina tuleb Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetest esile, et koolilapsed söövad liiga vähe puu- ja köögivilju, samuti kala. Kui iga päev sööb puuvilju ainult 39,5 protsenti lastest, siis köögiviljadega on lugu veel täbaram: need jõuavad igapäevaselt vaid 29,6 protsendi laste toidulauale.
Sarnaselt vaimsele tervisele, on laste ülekaalulisus probleem, millega ei saa kodu või kool üksinda tegeleda, kuid Sikkuti sõnul võiks kool sellega võitlemisse oma panuse anda tervislikku toitu pakkudes. Koolitoitu valmistades ei tuleks kasutada poolfabrikaate ja lisatud suhkruid, pakkus minister välja. «Võiksime jõuda kokkuleppele, et avaliku ehk meie ühise raha eest pakutav toit on tervislik nii lasteaias, koolis, hooldekodus kui ka haiglas,» ütles Sikkut. Ta lisas, et kindlasti tuleks kriitilisel pilgul üle vaadata nõuded lasteaedades ja koolides pakutavale toidule ning need TAI soovitustega vastavusse viia.
Mõningaid soovitusi koolimenüü koostamisel
- pakkuda lastele eakohast toiduvalikut ning valmistada lastele toitu peamiselt keetes ja hautades
- kasutada toidu valmistamiseks kõrge kvaliteediga ning madala lisatud suhkrute, soola ning küllastunud rasvhapete sisaldusega toorainet
- mitte kasutada põhitoiduna konserve või konservidel põhinevaid toite
- pakkuda iga päev leiba (sh tera-, rukki-, seemneleiba)
- iga päev peaks laste toit sisaldama vähemalt 100 grammi (parem veelgi enam) köögivilju (köögiviljade hulka ei arvestata kartulit), sh nii värskelt kui toitude koostises
- algkoolilastele võib köögiviljasalati asemel pakkuda köögiviljalõike
- pakkuda värskeid puuvilju vähemalt kolm korda nädalas
- pakkuda piima ainult pastöriseeritult, toorpiima kasutada üksnes kuumtöödeldud toidu valmistamisel
- mitte kasutada magustatud piimatooteid (nt jogurt, kohupiim), vaid valida magustamata variandid ning vajadusel magustada neid ise puuviljade-marjadega
- kalatoite valmistada vähemalt kord nädalas
- lihatoodetele (viinerid, sardellid jm) eelistada toite värskest (linnu)lihast
- mune võib pakkuda vaid kuumtöödeldult
- joogiks on parim puhas vesi
- puhvetivalik peaks olema tagasihoidlik ning pakkuma kõhutäidet juhtudel, kui söögivahetund on liiga vara või hilja ning lastel läheb enne või pärast kõht tühjaks. Puhvetivalik ei tohiks pakkuda alternatiivi koolitoidule ahvatlevama valiku näol
Allikad: Sotsiaalministri määrus «Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis» (2008)
«Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015» (Tervise Arengu Instituut, 2017)
Lisaks puhvetis müüdavatele krõpsudele ja limonaadile ning vähestele puu- ja köögiviljadele, tuleks Sikkuti sõnul kindlasti üle vaadata ka söögivahetundide korraldus. Teemana käis see läbi ka koolitervishoiu määruse muutmisega tegelevate ekspertide töölaualt, kelle hinnangul pole söögivahetunnid sageli piisavalt pikad ning toimuvad liiga vara. «Söögivahetund peaks ikkagi olema lõunasel kellaajal ja võiks kesta ligi pool tundi, mitte kella 10 ajal ning kestma kümme minutit,» sõnas minister.
Ehmatavalt vähene liikumine
Paralleelselt vale toitumisega aitab laste kehakaalu kerkimisele kaasa vähene liikumine. «See on ikka ehmatav, kui vähe meie koolilapsed liiguvad,» ütles Sikkut ja lisas, et soovitatavaid liikumisnorme ei täida isegi mitte veerand õpilastest. «Selle pikaajaline mõju rahvastiku tervisele on väga negatiivne,» lisas ta.
Liikumist võiks ministri sõnul soodustada nii tundides kui ka nende vahel ning seista hea selle eest, et vähemalt koolipäeva jooksul lapsed oma soovitatava normi füüsilist tegevust täis saaksid. Head eeskuju selle probleemiga tegelemisel näitab tema sõnul näiteks Tartu Ülikooli Liikumislabori algatus «Liikuma kutsuv kool», mille raames laste koolipäevi liikuvamaks muudetakse.