Kuidas seitse aastat oma asja ajada ja mitte vahele jääda?

  • Muudkui kaevandab ja kaevab. Riigiametnikud on ahastuses – midagi ei ole teha.
  • Kangelane põgeneb vajadusel majalakka, aga ajab oma asja edasi. Nagu ise tahab.
  • Muinsuskaitseamet võttis ala ajutise kaitse alla ja kavandab uuringuid.

Saja hektari suurune Lahepera järv, mida kohalik rahvas ka Lahe järveks kutsub, on endine Peipsi järve laht. Järve veetase on otseses sõltuvuses Peipsi järve veetasemest.

FOTO: Keskkonnainspektsioon

Sündmuskoht: Lahepera järv, kunagi ammu olnud Peipsi laht. Üsna mudane. Järves elavad särg, ahven, haug, koger, latikas, roosärg, linask, nurg, angerjas, koha, viidikas ja säinas. Järve järgi on saanud nime Lahepera hoiuala – lisaks Lahepera järvele hõlmab see ka osa Peipsist ning veidike maismaad nende kahe vahel. Hoiuala kuulub Natura 2000 linnu- ja loodusalade hulka. Lindudele tähtis pesitsus- ja rändepaik, kaladele oluline kudeala ja noorjärkude kasvuala.

Tellijale Tellijale

Tänavu aasta algul saab keskkonnainspektsioon teate, et Jaano Reima kinnistul Lahepera järve ääres käib taas kalda kahjustamine.

Reima postiga ega meiliga saadetud väärteoteatistele ei vasta. Viimati jätsid keskkonnainspektorid talle teatise koju, kui ta end nende eest majja sulges.

Alates 2013. aastast on olnud Reimaga seoses kolm väärteomenetlust, aga kõik aegusid (tähtaeg kaks aastat), sest see mees lihtsalt ei anna ennast kätte.

Isegi politseile tehtud sundtoomise määrus ei mõiganud. Meest ei tabata.

Tagasi üles
Back