Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/09/28/11452704t1h665a.jpg)
/nginx/o/2018/09/28/11452696t1hfd07.jpg)
Tartu kesklinnas Aparaaditehase keldris tegutseb tartlaste seas legendaarne kohvik-baar Sodiaak, kust üheksakümnendad ei ole kunagi lahkunud. Ning sealsed peod paistavad silma artistidega, kellel on tihti raske viisi pidada. Käime Sodiaagi suvelõpusimmanil, et koht oma silmaga üle vaadata.
«Ma olen alati öelnud, et mina laulda ei oska, aga millegipärast inimesed ikkagi tahavad kuulata,» ütleb vöökoti ja nokamütsiga DJ Heiki lugu vahetades. Madala laega keldriruumi, kus pole korralikku ventilatsiooni, on kiirel vaatlusel kogenenud tublisti üle saja inimese. Liikumiseks tuleb käiku lasta küünarnukid, ent õnneks ei ole vaja seda kuigi palju teha – pole lihtsalt kuhugi minna.
Õhk on niiske ja higine. Prillid lähevad õuest tulles uduseks ja esinejad ei paista rahvasumma tagant välja. Lava asendab eraldatud osa baari tagaseinast, kus DJ-pult on ainus barjäär esinejate ja rahva vahel. Lauljad astuvad üles 12 sodiaagimärgiga keraamilise plaadi all, mis õigustavad kohvik-baari Sodiaagiks nimetamist. Need märgid on siin rippunud 1996. aastast, kui abikaasad Roland ja Lea Noorhani unistuse oma baarist teoks tegid.