Riigikohtu halduskolleegium jättis ümberlükkamata politsei- ja piirivalvemaeti (PPA) otsuse jätta rahuldamata kodumaal keelatud islamistliku organisatsiooniga seotud Usbekistani kodaniku varjupaigataotlus.
Riigikohus jättis äärmusislamiste toetava usbeki varjupaigataotluse rahuldamata
/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
1. oktoober 2018, 10:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaebaja esitas varjupaigataotluse, milles väitis, et Usbeki julgeolekujõud otsivad teda taga seoses islami usul põhineva süüdistusega. Nimelt põhinesid kaebajale kodumaal esitatud süüdistused seotusel Usbekistanis keelatud islamistliku organisatsiooniga Hizb ut-Tahrir (HT).
PPA ei pidanud kaebaja taotlust pagulasstaatuse andmisel põhjendatuks ning seejärel pöördus Usbekistani kodanik riigikohtu poole. Riigikohtu kolleegium aga nõustus PPA otsusega, et kaebaja probleemid islamiusu igapäevasel praktiseerimisel ei ole sellised, mida pidada tagakiusamiseks. «Mistahes usuvabaduse riivet või rikkumist, mis ei ole piisava raskusastmega ega mõjuta inimest märkimisväärselt, ei saa pidada veel tagakiusamiseks,» põhjendas kolleegium.
Kaebaja küll eitas seotust keelatud organisatsiooniga, kuid kolleegium nõustus kohtutega, et kaebaja vähemasti pooldab kõnealuse organisatsiooni vaateid.
Riigikohus leidis, et kodaniku karistamisel oleks tegemist riigi meetmetega nn tavalise õigusrikkumise tõttu, kui riik teostab oma legitiimset õigust põhiseadusliku ja avaliku korra kaitsel ning julgeoleku tagamisel. Seega, kuna kaebaja karistamisel seotuse eest HTga ei oleks tegemist usulisel ega poliitilisel põhjusel tagakiusamisega, ei vasta kaebaja pagulase tunnustele.
Riigikohus rõhutas, et pagulasstaatuse omistamise eesmärk on tagada kõigi põhiõiguste aluseks oleva inimväärikuse kaitse neile, kellel on tõeline vajadus rahvusvahelise kaitse järele, mitte aga anda võimalus minna pakku tegude eest, mille toimepanemist inimõigused kuidagi ei õigusta.
Välismaalast tunnustatakse pagulasena, kui tal on põhjendatud alus karta tagakiusamist, selleks aga peab esinema vähemalt üks viiest põhjusest: rass, usk, rahvus, poliitilised veendumused või sotsiaalsesse gruppi kuulumine.
Hizb ut-Tahrir on keelustatud ka mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis. Euroopa Inimõiguste Kohus on seisukohal, et HT eesmärgid on selgelt vastuolus inimõiguste konventsiooni väärtustega, mille hulka kuuluvad rahvusvaheliste konfliktide rahumeelne lahendamine ja inimelu pühadus.