Teadlane lammutab Soomes käiva Kalevipoja stereotüüpi

  • Kalevipojad tegelevad kodus olles lastega sageli rohkem.
  • Pojad tahavad isa jälgedes Soome raha teenima minna.
  • Pered harjuvad sellega, et üks jalg on Soomes ja teine Eestis.
  • Eestimaalased ei tohiks pendeldajaid väljarändajateks pidada.

Kui tõenäoline on, et Soomes elavad eestlased kodumaale tagasi naasevad? Kaupo Kolsar arvab, et massilist tagasipöördumist ei tule.

FOTO: Erik Prozes

Tartu Ülikooli etnoloogia doktorandil Keiu Telvel on hästi meeles, kuidas endised klassivennad buumi ajal riburadapidi Soome tööle läksid. «Kui mina olin gümnasist ja sõltuv oma vanematest, siis korraga tekkis väga noortel inimestel väga palju raha. See oli ühiskonnas väga nähtav,» meenutas Telve, kes hakkas magistrantuuris uurima, mis sellistest inimestest nüüdseks on saanud.

Tellijale

Selleks on ta intervjueerinud viie aasta jooksul ligi 40 perekonda, kus isa rändab Eesti ja Soome vahet.

Üks Telve uurimisobjekte on näiteks kahe- ja kümneaastase lapse isa Allar (32), kes Soomes töötanud umbes kümme aastat. Nüüd julgeb ta öelda, et saab perele keskenduda, prioriteedid olevat paika loksunud. «Esialgu ma ainult töötasin ja töötasin. Kui koju tulin, siis tahtsin vaid puhata. Ja kui ma nädalavahetusel tuhandeid eurosid kulutasin, oli mul pärast kahju, et niimoodi raiskan,» kirjeldas Allar algusaastaid Soomes.

Tagasi üles