Veterinaaramet uuest nakkuspuhangust: Pärnumaa ja Valgamaa juhtumid pole omavahel seotud

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Salmonelloos võib levida toiduga.

FOTO: Panther Media/Scanpix

Kuula artiklit

Kuigi veterinaar- ja toiduameti (VTA) pressiesindaja ütles kolmapäeval Postimehele, et salmonelloosi haigustekitajat pole mujal kui Sanlind OÜ farmides, selgus täna, et augustis leiti haigustekitaja ka Pärnumaa linnukasvatustes. 

Nädal tagasi andis VTA teada, et OÜ Sanlind kahest Valgamaal tegutsevast farmist pärinevad munad võivad olla saastunud salmonella bakteriga. Kauplustest eemaldati ligikaudu 1,3 miljonit salmonellakahtlusega muna. 

Postimehe küsimusele, kas seoses Sanlind OÜs juhtunuga on oht, et salmonella jõuab teistessegi kanafarmidesse, vastas VTA pressiesindaja Elen Kurvits eile, et ohtu pole. 

Täna selgus, et Sanlind OÜ farmid pole ainukesed, kus haigustekitaja vohab. Juba augustis leiti Pärnumaa VTA keskuse juhataja Raivo Mogilnõi salmonelloosi haigustekitajaid Panga talust ja septembris Nurmenuku talust. «Haigustekitajad avastati proovidest, mida regulaarselt teeme,» rääkis ta. Mogilnõi teatel on mõlemas paigas asutud linde hukkama.

Miks ütles pressiesindaja eile, et teistes farmides salmonelloosi haigustekitajaid pole ja oht teiste linnukasvatuste jaoks puudub?

«Kuna eelmine juhtum puudutas ainult OÜ Sanlindu ja juhtumid on üksteisest nii kaugel, pole alust arvata, et need kaks juhtumit on omavahel seotud. Seekordne leidis aset Pärnumaal, eelmine Valgamaal. Salmonelloos on keskkonnas väga levinud bakter,» ütles Kurvits. 

Eile ütles Kurvits, et ringlusest on kõrvaldatud poolteist miljonit võimalikku saastunud muna. Seda, kui palju on täna salmonellakahtlusega mune ringluses, ei osanud VTA pressiosakond öelda. Veterinaar- ja toiduameti ametnike sõnul on keeruline spekuleerida, kuidas bakter farmidesse jõudis.

«Haigust esineb sagedamini vabapidamisel peetavatel loomadel-lindudel, kus keskkonna saastatuse mõju on suurem. Loomad-linnud võivad nakatuda haigustekitajaga saastunud sööda ja joogivee kaudu ning kokkupuutel haigete (mets)lindude-loomade roojaga,» ütles Kurvits eile Postimehele.

Tagasi üles