Michal: eestikeelsele haridusele saaks üle minna viie aastaga (3)

Ainar Ruussaar
, erikorrespondent
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristen Michal
Kristen Michal Foto: Eero Vabamägi

Opositsioonilise Reformierakonna üks juhtpoliitikuid Kristen Michal peab võimalikuks, et partei ühe valimiseelse lubaduse minna üle täielikult eestikeelsele haridusele saaks täita viie aastaga, teiste erakondade poliitikud ja eksperdid ei julge konkreetseid tähtaegu pakkuda.

«Oleme hinnanud, et täielikult eestikeelsele haridusele ülemineku aeg võiks olla viis aastat,» ütles Michal saates «Otse Postimehest». Tema sõnul tähendab see ainult eestikeelse hariduse andmist kogu Eestis juba alates lasteaiast, õpetajate palgatõusu 2000 euroni kuus ja nende kvalifikatsiooni tõusu.

«Mina alustaksin kohe eestikeelsele haridusele üleminekut, sest mida varem alustad, seda varem oled kohal. Ka inimarengu aruanne kirjeldab seda siiani toimivat nõiaringi, kus kehva eesti keele oskusega noor saab seetõttu kehvema hariduse, selle tulemusena kehvema töö ja viletsama elukohavaliku. Ja tema laps hakkab sealt samamoodi otsast peale,» rääkis Michal. Ta viitas uuringutele, mis näitavad, et üle 70 protsendi mitte-eestlastest lapsevanematest toetab eestikeelse hariduse ideed.

«Ainuke, kes seisab selle plaani tõkkepuu ees on natukene Jaana Toomi, natukene Jüri Ratase ja natukene Mihhail Kõlvarti näoga inimene, kes väidavad end kaitsvat venelaste huve,» märkis Michal.

Isamaasse kuuluv riigikogu liige Viktoria Ladõnskaja-Kubits on veendunud eestikeelsele õppele ülemineku pooldaja, kuid ei seaks sellele konkreetseid tähtaegu või kuupäevi ning paneks kogu eesti keele õpetamise protsessi juhtima ja suunama haridusministeeriumi. «Olukord hariduse vallas ei ole ühtne ja seepärast on ka raske öelda, kui kiiresti võiks seda teha ja keeruline on pakkuda mingit konkreetset kuupäeva,» on Ladõnskaja-Kubits Postimehele öelnud.

Integratsiooni Sihtasutuse juht Irene Käosaar on Postimehele öelnud, et venekeelsed enklaavid jäävad Eestis paratamatult alles, vaatamata erinevatele haridusmudelite ja keeleõppe ideedele. Tema sõnul on venekeelsed noored valmis eestikeelset õpet vastu võtma täiesti vabatahtlikult, hirmud muutuste ees on pigem vanemate inimeste hulgas.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles