Kakumäe tragöödia põhjus viitab korstnale

  • Pole teada, kas laste surma põhjustas põlemisel tekkiv vingugaas või küttegaas.
  • Ohutuse tagamiseks sulges päästeamet piirkonnas gaasikraani.
  • Kakumäel aset leidnu on TJA ametnike hinnangul erakordne.

Sündmuskohal oli näha, et üks korsten oli paarismaja küljest justkui lahti võetud. Teine, vasakpoolne toru kuulub naabrile.

FOTO: Sander Ilvest

Tallinnas Vismeistri tänaval laupäeval kahe lapse surmaga lõppenud gaasiõnnetuse põhjuste uurimine jätkub, küsimusi tekitab, miks oli gaasiseadmega ühendatud korsten maja küljest lahti võetud.

Abikaasad Helle (38) ja Tõnu (45) (nimed muudetud – toim) kaotasid õnnetuses kaks tütart, nende kaheaastane poeg on siiani haiglas raskes seisundis. Kaks last kaotanud vanemad pole veel olnud võimelised uurijatega rääkima.

Ühe esialgse uurimisversiooni järgi panid vanemad gaasi sisse reedel koju jõudes. Gaasiseade asus kahekorruselises paarismajas eraldi ruumis – nii nagu see peaks olema kõige turvalisem. Vingugaasiandurit majas ei olnud, kuid kuna gaasiseade asus spetsiaalselt selleks ehitatud ruumis, polnud seda vaja.

Korteris oli kokku neli tuba. Teada on, et pere pesamuna magas vanematega ühes toas, tüdrukud olid neist eraldi. Eilseks polnud teada, millal vanemad märkasid, et midagi võib korrast ära olla. Häirekeskus sai vanematelt kõne laupäeva õhtul kell 18.11.

Kõne tuli liiga hilja

Postimehele teadaolevalt ilmnesid lastel esimesed sümptomid juba tunde varem. Lapsed ärkasid öösel keset magamist üles, nutsid ja oksendasid. Miks vanemad häirekeskusse helistamisega ootasid, pole teada. Küll aga on teada, et gaasimürgistuse said ka vanemad ise. Kas see võis mõjutada nende tegutsemist, selgub uurimise käigus. Postimehe andmetel üritasid nad asja tõsidusest aru saanuna maja ise ka tuulutada.

Kohapeal käinutule jäi silma, et gaasikütte väljalasketoru oli lahtine ja vildakas. Ka eksperdid ütlesid fotode põhjal, et maja korstnaga polnud kõik korras.

Traagilises õnnetuses hukkusid seitsmeaastane Mari ja tema noorem õde, nelja-aastane Ann. Mari oli poolteist kuud varem alustanud kooliteed Lääne-Virumaal Võsu koolis. Täna on väikeses, kõigest mõnekümne õpilasega põhikoolis leinapäev, kooliperele on toeks kriisinõustajad. «Tegu on äärmiselt armsate ja toredate inimestega,» kirjeldas perekonda kooli direktor Liina Altroff.

Mis sel traagilisel päeval Kakumäel asuvas paarismajas juhtus, selgitab välja uurimine.

Kohapeal käinutule jäi silma tõsiasi, et gaasikütte väljalasketoru oli lahtine ja vildakas. Ka eksperdid, kes sündmuspaigal tehtud fotosid vaatasid, ütlesid, et maja korstnaga polnud kõik korras.

Eluohtlik vingugaas

  • Vingugaasi inimorganismi tungimisel kaotab veri võime transportida hapnikku. Hemoglobiin, mis peaks veres hapnikku siduma ja transportima, hakkab hoopis vingugaasi kaasa haarama. Moodustub ohtlik ühend nimega karboksühemoglobiin.
  • Hapnikupuudus organismi eri osades aga süveneb, kuna hemoglobiin enam seda laiali ei kanna. Inimene hakkab lämbuma. Süda pumpab ühe löögiga organismi laiali umbes klaasitäie verd, mistõttu jõuab vingugaas kopsudest üle organismi laiali väga kiiresti.
  • Vingugaasimürgituse saanu ei adu oma olukorra tõsidust: ta on segaduses ega oska ennast päästa, kuigi tunneb, et temaga on midagi korrast ära. Ärkvel olles ei pruugi inimene neid sümptomeid vingugaasiga seostada ning une pealt üldse mitte tajuda.
  • Inimene võib surra vingugaasimürgitusse juba siis, kui tegelikult põlengut veel ei ole. Näiteks siiber suletakse liiga vara või gaasiseade töötab hapnikuvaeguses ja toodab seetõttu vingugaasi. Samuti võib vingugaas teieni jõuda naaberkorterist jne.
  • Suitsuandurist ei ole vingugaasi tuvastamisel mingit abi. Vingugaasi varajaseks avastamiseks on vajalik paigaldada vingugaasiandur.
Allikas: päästeamet

«Seal oli ju silmaga näha, et korstnaga pole kõik korras. Kui korstent ei ole, võib suitsugaas sattuda ruumi. Kui suitsugaasid satuvad ruumi, võib tekkida vingugaas,» sõnas gaasisüsteemide kontrolliga tegeleva Kiwa Inspecta gaasi- ja surveseadmete peaekspert Siim Peetrimägi.

Ta ütles, et kui maja gaasisüsteem oleks olnud töökorras, poleks saanud sellist õnnetust juhtuda. «Seal on selline katlaruum, kus vingugaasi ei saaks üldse tekkida. Sealne süsteem oli ideaalne variant, aga kuidagi ikka juhtus,» lisas ekspert.

Maja Tallinnas Tiskres, kus juhtus hukkunutega gaasiõnnetus.

FOTO: Sander Ilvest

«See korsten peaks kindlasti olema pikem, sest nii ei saa see korralikult töötada. Ma ei tea, mis seal tehtud on, aga midagi kindlasti,» ütles gaasikatelde hooldusega tegeleva ettevõtte Ventimo OÜ tehniline tugi Aleksandr Vitkovski.

«Kui tehnik oleks sellist asja näinud, oleks ta kohe tegutsenud. Paistab, et korsten oli eemaldatud. Tundub, et seda on lahti tõmmatud. Miks nad peaks seda tegema? Ei tea, väga kummaline,» lausus teine aastaid gaasiseadmetega tegelenud professionaal ja pakkus, et majas võidi olla tehtud näiteks fassaaditöid.

Asi oli vingugaasis

Gaasiga iga päev kokkupuutuvate spetsialistide sõnul ei oleks saanud maagaasileke, mis sama maja gaasiseadme juurest laupäeval mõõdeti, nii tõsiselt pereliikmete tervisele mõjuda.

«Kõigi siiani toimunud gaasisurmade põhjuseks on olnud vingugaas,» nentis Gasterm Eesti OÜ juhatuse liige Sven Linros ja rõhutas, et Kakumäe õnnetuse põhjus ei saanud olla gaasilekkes maagaasitorustikus või seadmes. «Maagaasi koostis on põhiliselt metaan, millele on lisatud lõhnaaine, et oleks tunda leket. Metaan ise ei ole mürgine ega toksiline,» selgitas ta.

Mida teha, kui vingugaasiandur hakkab tööle?

Esimene ja kõige lihtsam samm, mida igaüks meist saab kohe teha, on osta vingugaasiandur. 1. jaanuarist 2018 on Eestis kohustuslik paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade.

  • Esmasena tuleb kiiresti avada aknad, uksed ja ruum korralikult tuulutada.
  • Lülita välja kõik soojusseadmed ja/või kustuta tuli ahjus või pliidi all.
  • Kutsuge kohale kvalifitseeritud tehnik, kes aitab probleemi lahendada, enne ärge ise soojusseadmeid sisse lülitage.
  • Kui kellelgi on vingugaasi mürgituse sümptomid – peavalu, pea käib ringi, süda paha, oksendamine –, kutsuge kohale kiirabi ja toimetage kannatanud viivitamatult värske õhu kätte.
Allikas: päästeamet

ASi Eesti Gaas kontserni kuuluva ASi Gaasivõrgud juhatuse esimees Roman Bogdanovitš nõustus ja ütles, et suurim küsimus on, kuidas vingugaas üldse sai tekkida. «Tekkis see tahkekütte põletamisel või gaasiseadmest, see on ekspertiisi selgitada,» rääkis ta.

Bogdanovitši hinnangul on piltide põhjal raske järeldusi teha, kuidas vingugaas majas levima hakkas. «Kui vingugaas tekkis kohe eluruumis näiteks kaminast, võis see kohe avaldada mõju. Kui see tekkis eraldi katlaruumis, pidi see seal nii kaua olema, et tungida teistesse ruumidesse. See on vähe tõenäoline, sest katlaruum on üldiselt isoleeritud ja varustatud ventilatsiooniga,» lausus ta.

Gaasiseadmete üle lauskontrolli ei tehta

Kaur Kajak

FOTO: FOTO: Liis Treimann

Seadus gaasikütte kasutajat liigsete kohustustega ei koorma, gaasiseadmete tootjate kehtestatud ekspluatatsioonireeglid on palju karmimad.
«Ehitatavasse eramusse gaasikütte paigaldamisel tuleb koostada hulk dokumente, mida läheb vaja maja kasutusloa saamisel,» ütles tehnilise järelevalve ameti (TJA) peadirektor Kaur Kajak. Seadus kohustab gaasiseadmeid kontrollima enne kasutusloa andmist ja siis 15 aasta möödudes.
«Aga gaasiseadet tuleb hooldada vastavalt tootja juhistele ja üldjuhul on see kord aastas. Autodega on ju nii, et kui kaks-kolm aastat ainult paaki kütust valada ja ringi sõita ilma kordagi hoolduses käimata, siis varem või hiljem mingi probleem tekib. Gaasiseadmega on samamoodi,» rääkis ta Kakumäel aset leidnud gaasiõnnetuse taustal.
Kuna laste surmaga lõppenud õnnetuse tõttu on algatatud kriminaalasi, siis TJA seda konkreetset juhtumit ei kommenteeri. Üldisemalt aga ütles Kajak, et vingugaasiõnnetuste temaatika on tõusnud rohkem päevakorda käesoleval aastal, ja just selle tõttu, et alates 1. jaanuarist muutus vingugaasiandur paljudele gaasiseadmete kasutajatele kohustuslikuks..
TJA hakkas õnnetuste statistikat koguma 2011. aastal. «Alates sellest ajast on märgatavalt kasvanud päästeametisse saabunud teadete arv gaasilõhna kohta. Kas teate taga oli ka tegelik gaasileke või oli seal midagi muud, nende andmetest ei selgu,» rääkis Kajak.
«Meie arvame, et selle põhjuseks on vingugaasiandurid ning teated on tulnud just andurite tõttu. Näiteks korteriühistu on teinud hanke ja ostnud kõikidele korteritele korraga vingugaasiandurid. Need on nagu teisedki andurid, väga tundlikud ning hakkavad  tööle ka väga väikese vingugaasi eraldumise korral. Nii et vingugaasi puudutavate teadete arv on kasvanud, aga mina seostan seda vingugaasianduri kohustuslikuks muutumisega,» märkis ta.
TJA juht lisas, et ei ole kindel, et kas 2011. aastal või veel varem vingugaasist põhjustatud surmad üldse niimoodi registreeriti. «Inimene suri ära, kutsuti kiirabi või arst, kes konstateeris surma, aga seda ei pandud vingugaasiõnnetusena kirja,» ütles ta.
Päästeametis on tööl sadakond inspektorit, kelle töö on muuhulgas kontrollida suitsuandurite olemasolu inimeste kodudes. TJAs tegeleb gaasi- ja surveseadmete kontrolli ning vingugaasiandurite olemasolu kontrollimisega kaks-kolm ametnikku.
«Oma ressursi juures oleme me kontrollinud märkimisväärse hulga gaasiseadmeid (ca 8000) ja viinud läbi ca 1000 menetlust, seda tööd jätkame. Meie tööpõld on seni olnud vana elamufond, mis asub Põhja-Tallinnas, Mustamäel ja Ida-Virumaal. Vismeistri kandi 10–15 aastat tagasi ehitatud eramud oleksid enne viimast juhtumit jäänud kõrgendatud ohu kaardilt välja,» rääkis TJA juht.
Veel üks põhjus, miks inimesed ei tõtta koju vingugaasiandurit hankima, on selle hind. «Hind on vahemikus 30–70 eurot, mis on paljude inimeste jaoks päris korralik väljaminek,» tõdes Kajak. Ta meenutas, et suitsuanduri kohustuslikuks muutmisel tehti viie aasta pikkune üleminekuperiood, vingugaasiandurite nõue hakkas kehtima mõne kuu pärast.
Kajaku sõnul pole vingugaas gaasikütteseadmete eripära: traditsioonilisel ahjukütmisel on vingugaasiõnnetuse oht tegelikult tunduvalt suurem. Aga nii ahjukütmisel kui ka gaasiseadmete kasutamisel on lihtsad reeglid, mida järgides on kütteseadmeid ohutu kasutada.
Uwe Gnadenteich

Tagasi üles