Katse tõestas: Eestis võib relvaloa saada ka skisofreenik või narkomaan Täiendatud!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Püstol.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Kuula artiklit

Kas Eestis võib ametlikult relvaloa saada narkomaan või skisofreenik? Vastus on - jah!

ETV saate «Pealtnägija» ajakirjanduslik osaluseksperiment tõestab, et kohustusliku psühhiaatri tõendi saab kolme minuti ja praktiliselt ühegi küsimuseta.

«Pealtnägija» valib katsejäneseks oma kolleegi ERR-ist Janar Vilde, kes sobitub keskmise relvataotleja profiiliga. Legendi kohaselt taotleb ta esmast relvaluba, et tegeleda jahiga. Perearst on tema tervist juba kontrollinud ja väljastanud vastava tõendi. Nüüd on aeg kontrollida psüühikat Wismari kliinikus.

Ligi minuti uurib doktor arvutist katsejänese andmeid ja esitab siis mõned hädavajalikud ankeetküsimused. Seejärel allkirjastab arst taotlust heakskiitva tõendi ning Janar võibki minna. Kogu protseduur kestab kõigest neli ja pool minutit.

Janari sõnul käis protseduur üllatavalt kiiresti ning talle jäi mulje, et arstil on raskete patsientide tõttu aega vähe ning relvaloa taotlejad ei pälvi seetõttu piisavalt tähelepanu. «Hetkel on mul tunne, et mind ei kontrollitud,» nendib Janar.

Wismari peaarsti Jaanus Mumma arvates on katsest võimatu järeldada, mida arst oma hinnangut andes tegelikult arvesse võttis ja palju tegi eeltööd enne visiiti. Samas tunnistab peaarst, et psüühikakontroll jäi «natuke pinnapealseks».

Mumma sõnul on hoopis suurem roll erinevate andmebaaside läbikammimisel, näiteks digilool, kuhu jookseb kokku patsienti puudutav teave. Muu hulgas näeb arst ka seda, milliseid ravimeid taotleja on kasutanud.

Seevastu perearst Elle-Mall Keevallik tõstatas küsimuse, mis saab siis, kui taotlejal on psüühilisi probleeme, aga ta ei tarvitagi ravimeid.

Üllatav on see, et kuigi relvaloa taotlemisega seonduvatest probleemidest on Eesti meedias ka varem kirjutatud, ei ole midagi muutunud. Kui see on sisutühi formaalsus, siis milleks üldse psühhiaatriakliinikuid nuumata, küsivad kriitikud.

Hoopis tõsisem probleem on aga see, et mitmete perearstide sõnul ei täida psühhiaatrid pahatihti tervise infosüsteemi ehk digilugu, kuhu arstid on kohustatud sisse kandma kõik ravijuhud. Süsteemset korralagedust tunnistas ka psühhiaatrite seltsi esimees Andres Lehtmets. «Minu praktika natuke kinnitab seda, et on raviasutusi, kes seda ei tee,» ütles Lehtmets.

Ka Jaanus Mumma tunnistas, et tema kolleegid digiloo täitmise nõuet eriti usinalt ei täida.

Perearstide kinnitusel kantakse infosüsteemi üldjuhul vaid need patsiendid, kes satuvad haiglaravile. Kuid nö vabakäiguravil patsiendid, näiteks narkomaanid ja alkohoolikud, aga ka skisofreenikud ja depressiooni põdejad, enamasti kirja ei lähe.

Relvalubade valdkonna eest vastutav politseiametnik Teo Niklus aga kinnitas saate tegijatele, et kuuleb probleemist esimest korda. «Siis on see suur probleem, sest sellist asja ei tohi lubada,» ütleb Niklus.

Tagasi üles