Aastaga kahekordistus gaasiõnnetustes kannatanute arv

Kiirabiauto. Foto on illustratiivne.

FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees

Tänavu üheksa kuuga on gaasiõnnetustes kannatada saanud 47 inimest ehk ligi poole rohkem kui mullu.

2018. aasta üheksa kuuga on gaasiõnnetustes kannatada saanud poole rohkem inimesi kui 2017. aastal. Sellel aastal on olnud 47 kannatanut. Neli inimest on traagiliselt elu kaotanud.

Päästeametil on andmed mulluse ja tänavuse aasta kannatanute kohta. «Kannatanute all tähistame sündmusest mõjutatud isikuid – hukkunud, vigastatud, päästetud ja evakueeritud,» ütles päästeameti pressiesindaja Riin Oeselg.  

Andmed on tänavuse aasta esimese üheksa kuu kohta, mis tähendab, et hiljuti Kakumäe gaasiõnnetuse ohvrid statistikas ei kajastu.

FOTO: Loore-Elisabet Lomp

Oeselja sõnul on õnnetused juhtunud peamiselt sellist tüüpi kateldega, mis sõltuvad õhust. «See tähendab, et töötamiseks vajaliku õhu saavad nad ruumist,» selgitas ta.

Oeselg rääkis, et sageli oli õnnetuste puhul gaasiseade paigaldatud kinnisesse kappi. Üks põhjus peitub ka majade soojustamises. «Paljud algselt loomuliku ventilatsiooniga majad on soojustatud, vahetatud aknad, tehtud omavolilisi ümberehitustöid – gaasiseadmeid ühendati ümber teistesse, selleks mitte ettenähtud lõõridesse,» selgitas ta. «Aja jooksul ummistusid suitsulõõrid, mis toob kaasa selle, et põlemisõhk jääb korterisse.»

Tehnilise järelevalve ameti (TJA) andmetel on nelja aasta jooksul (2015-2018) juhtunud kokku 20 gaasiseadmest põhjustatud õnnetust. Nende aastate jooksul on gaasimürgituse tõttu elu kaotanud 11 inimest.

TJA avalike suhete peaspetsialist Anu Võlma rõhutas samuti, et suurema osa viimastel aastatel kodutarbijatega juhtunud gaasiõnnetuste põhjusteks on olnud korteris asuvate gaasipaigaldiste ja nendega seotud tehnosüsteemide omavoliline ümberehitamine või -paigaldamine.

Eestis on ligikaudu 40 000 gaasiküttesüsteemiga majapidamist. Gaasipaigaldise korrasoleku eest vastutab iga koduomanik ise. Kortermaja trepikodades oleva gaasitorustiku eest vastutavad korteriühistu liikmed ühiselt. 

Kodudes tuleb reeglina gaasiseadmeid ja -paigaldisi lasta kontrollida spetsialistil. Seadmete kasutusjuhendis on kirjas, kui tihedalt tuleb neid kontrollida. Tavaliselt on selleks kord aastas või kord kahe aasta tagant, kuid kui vastav info puudub, tuleks gaasiseadet hooldada kord kolme aasta tagant. Päästeamet aga paneb inimestele südamele, et enda ohutuse mõttes tuleks spetsialist kutsuda siiski igal aastal.

Tehnilise järelevalve amet ja päästeamet kordavad üle, et gaasitöid ei tohi mingil juhul teha ise.

«Neid võib teha üksnes eripädevusega isik, kellel on majandustegevuse registris vastav registreering. Gaasitööde tegijate nimekiri on leitav ka TJA kodulehelt,» ütles Võlma. «Rõhutame siinkohal veel kord, et gaasitöid ei tohi ise teha, selleks on pädevad spetsialistid!»

Meelespea:

  • Ära tee kunagi gaasitöid ise.
  • Paigalda vingugaasiandur, see on kohustuslik alates 1. jaanuarist 2018.
  • Koduseid gaasiseadmeid ja -paigaldisi lase spetsialistil kontrollida ja hooldada kord aastas. Täiendavad nõuded võivad tulla seadme kasutus- ja hooldusjuhendis.
  • Gaasikütteseadme suitsulõõri tuleb puhastada vastavalt seadme kasutusjuhendis toodud sagedusele. Kui juhend puudub, siis kord aastas. 
  • Suitsulõõre tohib puhastada ainult kutsetunnistust omav korstnapühkija.
  • Ehitust, remonti ja hooldust võib teha üksnes gaasitööde teostaja eripädevusega isik.
  • Ettevõtete nimed ja kontaktid TJA kodulehelt
  • Eripädevuse olemasolu saab ettevõtte nime järgi kontrollida majandustegevuse registrist.
    Allikas: TJA.

Kuidas aidata gaasiõnnetusse sattunud inimest? 

  • Vii kannatanu gaasikeskkonnast välja värske õhu kätte.
  • Kontrolli hingamist ja pulssi (kui pole, alusta elustamisega).
  • Teadvuseta kannatanu puhul veendu, et hingamisteed on vabad.
  • Helista häirekeskusesse numbril 112.
Tagasi üles