Kellakeeramise lõpetamist võidakse kaks aastat edasi lükata (35)
22. oktoober 2018, 12:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi siseturu asekantsleri Kristi Talvingu sõnul on Euroopa Nõukogus käimas arutelu ettepaneku üle lõpetada kellakeeramine kaks aastat hiljem ehk 2021. aastal, et liikmesriikidel oleks rohkem aega koordineerida ajavööndid lähiriikidega.
«Kui Euroopa Komisjoni ettepanek on lõpetada kellakeeramine 2019. aastal, siis praegu Euroopa Nõukogus toimuvate arutelude käigus on laual ettepanek lõpetada kellakeeramine kaks aastat hiljem ehk 2021. aastal,» sõnas siseturu asekantsler Kristi Talving Postimehele.
Asekantsleri sõnul vajavad liikmesriigid ajapikendust, kuna riikide edasine ajavööndi valik vajab harmoneeritud lähenemiseks teiste liikmesriikidega, eelkõige lähimate naaberriikidega, koordineerimist.
Talvingu sõnul on ka Eesti jaoks oluline olla lähimate naaberriikidega samas ajavööndis. «Teeme naaberriikidega tihedat koostööd saavutamaks tulevikus võimalikult harmoneeritud lähenemine,» sõnas asekantsler.
Kuigi Soomes tehtud küsitluse põhjal eelistavad kohalikud talveaega, oli tegemist napi ülekaaluga, mistõttu usub Talving, et harmoneerimise aspekt võib osutuda olulisemaks ka Soome valitsuse jaoks. Nimelt toetas 52 protsenti soomlastest püsivat talveaega ning 48 protsenti püsivat suveaega.
Mis puutub aga eestlastesse, siis Eesti elanike eelistustest on asekantsleri sõnul hetkel teada nii palju, et sel suvel tehtud Euroopa Komisjoni avalikule konsultatsioonile vastanud 13 000 eestlasest toetaksid suveaega 62 protsenti ning talveaega 26 protsenti. Kaksteist protsenti vastanutest ei omanud selles küsimuses arvamust.
Talving selgitas, et Euroopa Komisjoni tehtud konsultatsioonis ei pööratud tähelepanu osalenud inimeste arvamuse laiendamise võimalusele kogu riigi elanikele ehk konsultatsioonis ei küsitud osalenud inimeste kohta andmeid nagu näiteks vanus ja sugu.
Seetõttu tellib majandus- ja kommunikatsiooniministeerium täiendava uuringu elanike eelistuste kohta, kus uuritakse püsiva ajavaliku eelistust arvestades naaberriikidega harmoneerimise olulisust. «Uuringusse kaastakse proportsionaalselt eri soo, vanusgruppide, rahvuse, ja elukohaga Eesti elanikke. Selle uuringu tulemused saabuvad detsembris. Sõltuvalt uuringu tulemustest arutab valitsus seda temaatikat täiendavalt,» kommenteeris asekantsler.
Talving märkis, et suveajale või talveajale jäämise otsustamisel tuleb arvesse võtta, kummale ajale jäämine annab Eesti inimestele aastas enam valget aega aktiivseteks tegevusteks. Asekantsleri sõnul selgus augustis analüüsitud 2010. aastal statistikaameti kogutud andmetest, et keskmine inimene Eestis magaks aastaringse talveaja puhul valgel ajal 564 tundi (19 protsenti uneajast) ja pideva suveaja puhul 352 tundi (12 protsenti uneajast). «Sellest lähtudes oleks inimeste unerežiimile kasulikum aastaringne suveaeg, sest siis jääb rohkem unetunde pimedale ajale ja rohkem valget aega aktiivseteks tegevusteks,» lausus Talving.