Päevatoimetaja:
Anu Viita-Neuhaus
Saada vihje

Majanduskomisjoni asejuht: 1,5-meetrine külgvahe veokiga suurendaks jalgratturi turvatunnet (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Jalgrattur.
Jalgrattur. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Enamik maanteel sõitvaid jalgrattureid ei tunne suure veoki möödumisel ennast turvaliselt ning selle tõttu võiks kaaluda 1,5-meetrise külgvahe kehtestamist, arvas riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi.

Majanduskomisjon arutas tänasel istungil kollektiivset pöördumist «Liiklemine jalgratturile ohutumaks». Selles on märgitud, et Eestis ei ole jalgrattateede ja -radade võrgustik piisav ja seetõttu tuleb tagada ratturite ohutu liiklemine sõiduteel.

Algatajate hinnangul tuleks selleks teha õigusaktides kaks muudatust. Esiteks tuleks sätestada jalgratturitest möödumisel nõue hoida külgvahet minimaalselt 1,5 meetrit. Teiseks tuleks võtta kasutusele teekattemärgistus, mis viitaks mootorsõidukitega ühiskasutuses oleval sõidurajal jalgratturi paiknemisele ja sõidusuunale.

Majanduskomisjoni aseesimees Toomas Kivimägi pidas pöördumises toodud ettepanekuid põhjendatuks. «On ekslik arvata, et turvatundeks piisab vaid sellest, et õnnetust ei toimunud,» viitas ta komisjonis kõlanud väitele, et vaid väheste jalgrattaõnnetuste põhjuseks on ebapiisav külgvahe.

«Kui reka möödub jalgratturist poole meetri kauguselt, siis reeglina õnnetust küll ei toimu, ent üheksa ratturit kümnest tunnevad end ebaturvaliselt. 1,5-meetrise külgvahe nõue võiks kehtida alates kiirusest 30 km/h,» lisas Kivimägi.

Majanduskomisjoni esimees Sven Sester nentis, et rattaliikluse ohutusega on probleeme. «Kindlasti on jalgrattur autojuhiga võrreldes liikluses nõrgem osapool. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium valmistab praegu ette liiklusseaduse muudatusi. Komisjon ei anna otsest suunist, et kehtestama peab just 1,5-meetrise külgvahe nõude, küll aga soovime, et ministeerium peaks konstruktiivset arutelu pöördumise algatajatega, analüüsiks ja pakuks välja konkreetsed meetmed ratturite ohutuse parandamiseks,» ütles Sester.

Istungil osalesid kollektiivse pöördumise algatajate esindajatena Jaanus Juss, Villu Arak, Marek Rannala ja Tõnis Savi. Kohal olid ka Eesti Jalgratturite Liidu peasekretär Urmas Karlson ja mitmed teised asjatundjad.

Tagasi üles