Keskerakond ja EKRE tahavad põhiseadust muuta

Kersti Kaljulaid sai presidendiks pärast seda, kui presidendi valimine riigikogus ja valimiskogus oli läbi kukkunud ning protsess jõudis tagasi riigikokku. Foto Tairo Lutter/POSTIMEES

FOTO: TAIRO LUTTER / PM/SCANPIX BALTICS

Keskerakond paneks presidendi otsevalimise nüüdki rahvahääletusele ja muudaks põhiseadust. Põhiseaduse muutmise soovis on Keskerakonnal oluline ühisosa Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga.

Peale presidendi otsevalimiste seadustamise peab Keskerakond õigeks rakendada kaasava riigieelarve printsiipi ehk teatud eelarveliste otsuste puhul korraldada näiteks rahvaküsitlus, teatas Keskerakonna nimel peaministri büroo juhataja, Keskerakonna riigikogu 2019. aasta valimisplatvormi töörühma esimees Tanel Kiik. Rahvahääletuse laialdasemaks kasutamiseks tuleb muuta põhiseaduse paragrahvi 105 lõikes 4 sisalduvat piirangut, mis ütleb, et kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälteenamust, kuulutab president välja erakorralised valimised, ning samuti rahvahääletuse seaduse samasisulist paragrahvi 64. «Vastasel juhul ei panda ka lähitulevikus ühtegi ettepanekut rahvahääletusele,» tähendas Kiik.

EKRE eesmärk on sisse seada rahvaalgatus, st muuta põhiseadust nii, et kodanikud ise saaksid nõuda rahvahääletust, teatas erakonna vastne liige Jaak Valge. Ning kui referendumi soovijaid on nõutav arv, siis peaksid need kohustuslikult toimuma ja nende tulemused oleksid siduvad. Valge peab võimalikuks rahvahääletusel otsustada, kui suuri peretoetusi on maksumaksja nõus maksma, et parandada demograafilist perspektiivi. Samuti võiks EKRE meelest referendumi korras otsustada küsimused, kui palju tööjõudu kolmandatest riikidest vastu võtame, kas määratleda põhiseaduses abielu mehe ja naise liiduna, ning ummikseisus küsimused, nt kooseluseadus ja Rail Baltic.

Reformierakonna programmitoimkonna juht Maris Lauri teatas partei nimel, et rahvahääletuse kasutamise regulatsioon on Eestis hea ja seda pole vaja muuta. Seda seisukohta jagab sotsiaaldemokraatide nimel kõnelenud Eiki Nestor. «Vähemuste õiguste osas oleks ka referendumi korraldamine silmakirjalik,» lisab Nestor. Isamaagi toetab põhiseaduses sätestatut. «Rahvahääletus ei ole mänguasi,» ütleb riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants. Eraelu küsimused tänase Isamaa meelest referendumile ei sobi. Eestimaa Roheliste põhikirjatoimkonna esimehe Jüri Ginteri hinnangul seevastu võib rahvahääletusele panna mis tahes küsimuse, kui seda õigesti teha – vajalik on piisav selgitus võimalike tagajärgede kohta.

Põhiseaduse loomisel osalenud ja praegu Vabaerakonda kuuluv Jüri Adams leiab, et rahvahääletuse vorme ja võimalusi käsitlev põhiseaduse paragrahv 105 on praak ja lõikab ära enamiku võimalusi korraldada referendum. «Sellele paragrahvile tuleks anda uus, mõistlik sisu,« lausub ta.

Olemasolev põhiseadus annab hea pildi sellest, mida referendumile panna ei saa või ei tohi, märgib Eesti 200 nimel Meelis Niinepuu. Otsedemokraatiat võiks senisest rohkem kasutada kohaliku omavalitsuse tasemel. Elurikkuse Erakonda loova Artur Talviku meelest ei saa riigieelarvet rahvahääletusele panna, aga näiteks Rail Balticu trassivalik või puidurafineerimistehase ehitamine sobinuks.

Mitme asjatundja hinnangul sobib kellakeeramine rahvahääletuse teemaks.

Referendumid, mida ei tulnud

Presidendi otsevalimine on üks põhilisi teemasid, mida mitmel korral on proovitud rahvahääletusele panna.

Presidendi otsevalimise eelnõusid on esitatud alates esimese riigikogu töö algust. Kõige kaugemale jõudis asi 2003. aastal, kui ajakirjandus teatas, et järgmise aasta juunis läheb rahvahääletusele eelnõu, mille kohaselt hakkab presidenti valima rahvas. Tollase Juhan Partsi juhitud valitsuse koalitsioonileppes seisis, et presidendi ametiajaks on edaspidi kuus aastat ning ametiaeg muutub ühekordseks. Nii ei läinud. 2005 arutati teemat taas, riigikogust edasi see ei jõudnud. 2013. esitas Keskerakond uuesti presidendi otsevalimiste eelnõu, toeks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liikmete allkirjad.

2016. aastal aktualiseerus teema jälle, kui riigikogu ei suutnud presidenti valida, sest ükski kandidaatidest ei pälvinud vajalikku häälteenamust. Seetõttu jõudsid presidendivalimised valimiskogusse ehk «põllule», ent jäi valimata sealgi. Protsess jõudis tagasi riigikokku, mille vanematekogu tegi ettepaneku presidendiks kandideerida Kersti Kaljulaidile, kes valiti lõpuks riigikogus ära.

Rahvahääletusele on püütud panna ka avalikus ruumis palju kirgi tekitanud kooseluseadust, kuid see pole seni õnnestunud. Sellekohase eelnõu on riigikogule esitanud IRL. EKRE on soovinud rahvahääletust sisserändajate ümberjaotamise asjus, riigikogu ei toetanud seda. Riigikogu on tagasi lükanud ka Ignalina tuumajaama ehitamises osalemise ja rahvusvahelise kaitse saajate ülempiiri kehtestamise rahvahääletuse. Allkirju koguti Euroopa Stabiilsusmehhanismiga (ESM) liitumise rahvahääletusele panemiseks. On leitud, et rahvahääletust vajab omavalitsuste sundliitmine, Eesti-Vene piirilepe, haldusreform.

Tagasi üles