Vaidlus rapsipõllu üle ei kandnud vilja: Euroopa inimõiguskohus lükkas Eesti talunike kaebuse tagasi
25. oktoober 2018, 16:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Inimõiguste Kohus lükkas tagasi Saaremaa abielupaarist talunike kaebuse, kes leidsid, et nende vaidlus rapsipõllu üle Eesti kohtutes ei toimunud õiglase menetluse kohaselt.
Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) kolmeliikmeline komitee avaldas teisipäeval oma 2. oktoobri otsuse, millega tunnistati konventsiooni artiklil 6 põhinev kaebus asjas Arvo ja Maie Merisalu versus Eesti vastuvõetamatuks, edastas välisministeerium neljapäeval. Inimõiguste konventsiooni artikkel 6 puudutab õigust õiglasele kohtumenetlusele.
Euroopa kohtusse kaebuse esitanud talunikud olid kostjad tsiviilkohtumenetluses, kus nende vastu oli esitatud põllu valduse äravõtmise ja hageja külvatud rapsi ülesrandaalimisega tekitatud kahju hüvitamise hagi. Kuigi hageja esitas oma seisukoha tähtaegselt, ei edastanud maakohus seda kostjatele ega teinud kättesaadavaks ka e-toimikusüsteemis. Nii tegi Pärnu Maakohus 2014. aasta detsembris hagi rahuldava otsuse, ilma et kostjad oleksid saanud reageerida hageja viimasele seisukohale.
Kostjate apellatsiooni lahendamisel Tallinna Ringkonnakohus oma 1. aprilli 2015.aasta otsuses küll möönis, et menetlusnorme on rikutud, kuid asus seisukohale, et kuna see ei viinud ebaõige otsuse tegemiseni, tuleb apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Samuti jättis ringkonnakohus vastu võtmata kostjate esitatud tõendid, mille viimased oleksid väidetavalt soovinud esitada juba maakohtus, kui neile oleks edastatud hageja viimane seisukoht. Riigikohus kaebajate kassatsiooni menetlusse ei võtnud.
Euroopa inimõiguskohtu otsuse selgituse kohaselt olid kaebajad pidanud rikkumiseks seda, et nad ei olnud saanud esitada nende vastu algatatud hagimenetluses seisukohti ja tõendeid hageja poolt maakohtus viimasena esitatud kirjalikule seisukohale.
EIK nõustus Eesti valitsuse seisukohaga, et kaebus on vastuvõetamatu, kuna leidis, et ringkonnakohtu poolt tõendite toimikusse võtmata jätmine ei mõjutanud õiglast tasakaalu poolte vahel selliselt, et oleks muutnud menetluse artikli 6 lõike 1 mõttes ebaõiglaseks. Kohus tunnistas kaebuse konventsiooni artikli 35 lõike 3 punkti a ja lõike 4 alusel vastuvõetamatuks kui selgelt põhjendamatu, öeldakse selgituse kokkuvõttes.
Valjalas tegutsevate mahetalunike tüli puudutas rapsipõllu üles randaalimist. Merisalud olid omandanud põllu, mida kasutas eelmise omaniku loal rentnik, kes oli sinna rapsi külvanud. Eesti kohtuotsuse alusel pidid nad rapsi hävitamise hagejale tehtud kahju hüvitama.
Konflikt toimus Saaremaal, kunagises Valjala vallas 2010. aasta suvel. Kahju suuruseks hindas rapsi külvaja umbes 200 000 krooni (pisut üle 12 000 euro).
Euroopa Inimõiguste Kohus on Euroopa Nõukogu inimõiguste kaitse organ, mis lähtub oma tegevusest Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist ja mille pädevus hõlmab kõiki riike, mis on selle konventsiooni ratifitseerinud ehk kõiki Euroopa Nõukogu 47 liikmesriiki.
Kohtusse võib pöörduda isik siis, kui liikmesriigi kohtusüsteem ei kaitse konventsiooniga talle tagatud õigusi ja kõik siseriiklikud võimalused oma õigusi kaitsta on ammendatud. Samuti võib riik esitada kaebuse teise riigi vastu.
Kohus loodi 1959. aastal. Kohtu alaline tööpaik on Strasbourg. Kohtu koosseisu kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist, kohtunikud on sõltumatud ning nad valib ametisse Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee.
Alates 1. jaanuarist 2011 esindab Eestit Euroopa Inimõiguste kohtus endine riigikohtu halduskolleegiumi kohtunik Julia Laffranque.