Dubovik: ettevõtjad peavad vanalinna lüpsilehmaks, keda pole vaja toita

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Tallinna linnalpaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik.

FOTO: Albert Truuväärt

Kuula artiklit

Tallinna turismimaksu teemalisel visioonikonverentsil viimasena sõna saanud Tallinna muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Dubovik tõdes, et pisut üllatav oli see, kui palju räägiti konverentsil õlle hinnast ja kui vähe linna peamisest turismimagnetist, vanalinnast.

«Minu jaoks oli üllatav, et nii palju juttu oli õlle hinnast. Mina tahaksin rääkida ikkagi vanalinnast. Vabandust, lugupeetud ettevõtjad, hotellide ja restoranide pidajad, aga mulle tundub, et me suhtume vanalinna nagu lehma, kelle käest me tahame küll piima, kuid kellele me ei anna süüa. Vähesed teavad, kui palju tuleb vanalinna hooldada, et turistid üldse tuleksid siia,» rääkis Dubovik.

Tema sõnul on ka praegu vanalinnas nii mõnes kohas avariiolukord. «Kui peaks mingi õnnetus juhtuma, siis ma ei kujuta ette, kes nendest turistidest pärast seda veel siia tuleb,» ütles ta.

Duboviku sõnul vajab vanalinn igal aastal investeeringuid. «Näiteks kaks aastat tagasi oli Patkuli trepil, kus käib kõige rohkem turiste, täielik avariiolukord. Me pidime selle praktiliselt kinni panema, sest hooldusraha ei olnud. Sellised asjad tulevad alati ootamatult,» tõi ta näite. «Turismimaksu kohta ütlen ma seda, et selle eest võiks luua vanalinna fondi. Turistid tulevad siia tänu vanalinnale. Kui vanalinna poleks, siis kes tuleks siia Swissoteli vaatama. Mitte keegi ei tuleks, sest terve maailm on selliseid hotelle täis. Ja mida teevad restoraniomanikud ilma vanalinnata? Täpselt samuti mitte midagi,» rääkis Dubovik.

«Ma olen väga selle vastu, et turismimaks läheks lihtsalt linnaeelarvesse. Aga kui luuakse konkreetne fond, mis vanalinna eest hoolitseb, siis ma olen selle poolt. Ma ei tea, kui paljud teist on mööda vanalinna tänavaid käinud ja märganud, missugused näevad välja Pikk tänav, Lai tänav, Vene tänav. See on õudne, kuidas näeb välja meie tähtsaim väljak, Raekoja plast. Ja nüüd väike statistika: 25 aasta jooksul on vanalinnas korda tehtud kaks tänavat. Sellise tempoga kulub vanalinna tänavate kordategemiseks veel 150 aastat,» ütles muinsuskaitsja.

Tagasi üles