Riigireformi kavandajate üks tuumikeesmärke on ametkondade ja riiklikeks sihtasutusteks maskeerunud ametkondade arvu ning seal töötavate ametnike/teenistujate arvu otsustav vähendamine. Kaheksa aasta jooksul kavatsetakse ametnike arvu vähendada 50 protsendi võrra, samal ajal viies otsustavalt alla ka riiklike asutuste ja fondide hulga. See on ambitsioonikas kava ning kahtlemata üks riigireformi mõõdetavamatest tulemustest.
Sihtasutuse nõukogul on ka konkreetne ettepanek riigikogule: anda valitsusele ülesanne ette valmistada nelja aasta jooksul halduskoormuse umbes 25 protsendi jagu vähendamise kava ning esitada see riigikogule kinnitamiseks 2019. aasta jooksul.
Kindlasti kohtab selliste plaanide elluviimine ametkondadelt väga tugevat vastupanu ning eeldab valitsusliidu suurt üksmeelt ja otsustavust, mis võiks olla võrreldav ehk 1992. aasta esimese põhiseadusliku valitsuse omaga. Kuid ega riigireformi muidu ilmselt käima ei saadagi!