Tammist: liginullenergia on suurim väljakutse korteriühistutele (1)
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
31. oktoober 2018, 07:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/08/22/11304363t1h16db.jpg)
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammisti sõnul tarbivad Eesti hooned umbes 10 protsenti rohkem energiat kui mujal Euroopas, mis tähendab, et juba lähiaastatel liginullenergiahooneteni jõudmine ei ole kerge, suurim väljakutse seisab tema hinnangul korteriühistute ees.
Tammist ütles rohetehnoloogiate konverentsil GreenEST Summit esinedes samas, et on juba häid näiteid, kuidas on võimalik ka vanu maju edukalt renoveerida liginullenergia hooneks, teatas konverentsi korraldanud Tallinna teaduspark Tehnopol.
«Seda tõestas näiteks tehnikaülikool oma ühiselamu renoveerimisprojektiga. Suurim väljakutse seisab aga kahtlemata korteriühistute ees, sest Eestis ootab renoveerimist üle 13 000 kortermaja,» rääkis ettevõtlusminister.
Tammist märkis siiski, et Eesti hooned tarbivad umbes 10 protsenti rohkem energiat kui mujal Euroopas ning juba lähiaastatel liginullenergia hooneteni jõudmine kinnisvaraarendajatele ja ehitajatele ambitsioonikas eesmärk.
Teine probleem, millega üha rohkem inimesi viimasel paarikümnel aastal on kokku puutunud, on konverentsil osalejate hinnangul nii-öelda euroremonditud korterid ja majad, mis on küll soojapidavad, kuid mis on muudetud nii õhukindlaks, et nende sisekliima ja õhk ei ole head.
«Inimesed ise hindavad, et nad veedavad 66 protsenti ajast siseruumides, aga tegelikkuses on see koguni 90 protsenti ööpäevast. Samas jäetakse tähelepanuta tõsiasi, et paljudel juhtudel on majade siseõhk koguni viis korda halvema kvaliteediga kui õues,» vahendas Tehnopol Veluxi Baltikumi juhi Dmitrijs Astašonoksi öeldut.