Seadus ei luba Kremli telekanaleid äärealale tõrjuda (9)
/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
31. oktoober 2018, 10:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konkurentsiseadus ei võimalda propagandat edastavaid Kremli telekanaleid põhipakettidest tasulisteks valikkanaliteks muuta, kuna see eeldaks programme edastavate omavahel konkureerivate operaatorite kokkulepet ja konkurentsiameti luba.
Elisa TV teenuste juht Silver Soomre sõnul oleksid teleoperaatorite vahelised läbirääkimised võimalikud vaid konkurentsiameti kaasamisel. «Ainult konkurentsiameti kaasamisel oleks võimalik teleoperaatorite vaheline läbirääkimine eesmärgiga leida nii Eesti ühiskonna kui tarbijate huvisid arvestav lahendus, kus monopoolset seisundit omavate välismaa telekanalite esindajad ei saaks dikteerida ja nõuda kanali edastust põhipaketis. See peab olema tagatud ka riikliku regulatsiooni või ühiselt heaks kiidetud käitumisjuhisega,» ütles Soomre Postimehele.
Telia Eesti televisiooni ja multimeedia valdkonna sisujuht Birjo Kiik märkis, et sellisel kujul oleks tegemist kolmandate isikute suhtes kauplemistingimuste kindlaksmääramisega. «See ei ole kooskõlas konkurentsiseadusega. Telia ei osale lubamatutes kokkulepetes,» sõnas Kiik.
Konkurentsiõiguse asjatundja advokaadibüroo TRINITI vandeadvokaat Tanel Kalaus ütles, et teleprogramme edastavate operaatorite omavahelist kokkulepet võiks tõlgendada konkurentsi kahjustava tegevusena, mis on Eestis kriminaalkuritegu. «Selline kokkulepe võtaks ära tavapärase konkurentsiriski, et kui üks teleoperaator kanalid eemaldab, siis on risk, et suur osa kliente vahetab operaatorit ja see esimene operaator kaotaks oma turupositsiooni,» ütles Kalaus Postimehele.
Kalaus märkis, et mingit ametlikku konkurentsiametilt otsuse või loa küsimise võimalust ei ole. «Konkurentsiamet küll ise ärgitab ettevõtjaid küsimuste korral pöörduma ja annab vahel oma hinnangu, aga ametlikku niiöelda eelotsust seadus ette ei näe,» sõnas advokaat.
Konkurentsiameti välis- ja avalike suhete osakonna juhi Maarja Uulitsa sõnul mõistab amet probleemi olemust, kuid konkurentsiõigusliku hinnangu andmiseks on vajalik teha põhjalikum analüüs. «Hetkeseisuga ei ole meile ühtegi sellesisulist taotlust laekunud, mistõttu ei ole me teemat ka analüüsinud. Sellist tüüpi kokkulepete analüüs konkurentsiseaduse alusel on võrdlemisi keerukas ja sõltub paljudest asjaoludest,» lisas ta.
Konkurentsiseadus keelab igasugused turuosaliste kokkulepped, mis piiravad tootmist, teenindamist, tehnilist arengut või investeerimist, kuna tegemist oleks keelatud konkurentsiga ja kolmandatele isikutele tingimuste seadmisega. Erandid on võimalikud vaid konkurentsiameti loal juhul, kui kokkulepe võimaldab saada tarbijatel sellest tulenevast kasust õiglase osa ja kui kokkulepe ei kehtesta ettevõtjatele piiranguid.
Kõigi Eestis teleprogramme vahendavate suuremate operaatorite põhipakettides on Vene võimude kontrollitavad telekanalid Pervõi Baltiski Kanal, RTR Planeta ja NTV Mir.