«Ma ei saanud kutset kätte» vabandus võib ligi sajale reservväelasele tuua kopsaka trahvi (43)
4. november 2018, 14:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/17/11505226t1h83d8.jpg)
Kaitseväel ei õnnestunud ühendust saada umbes saja reservväelasega, et neid õppusele kutsuda.
Ämaris lõppes sel laupäeval neljapäevane lisaõppekogunemine Okas 2018, kuhu valitsus kutsus 51. logistikapataljoni reservüksuse 1248 reservisti.
Kaitseminister Jüri Luik tõdes laupäeval «Aktuaalsele kaamerale», et oli ka neid, kes hoidsid kõrvale oma kohustustest. «Ja see on muidugi väga piinlik - neil kindlasti peaks olema piinlik oma kaaslaste ees, kes tulid.»
Päev enne õppuse lõppu otsustas kaitseväe peastaap, et kuigi varem on alati avalikustatud õppusele ilmunud ja mitteilmunute arvu, siis alates eelmise nädala õppusest seda enam ei tehta.
«Me oleme otsustanud, et edaspidi ei anna me julgeolekukaalutlustel välja väga täpseid arvandmeid, mis iseloomustavad detailselt üksuse tegevusi ja koosseise,» põhjendas kapten Aivo Vahemets.
Küll aga märkis Vahemets, et umbes sajale väelasele ei õnnestunud kaitseväel kutset edastada ning neid ähvardab rahatrahv.
«Nüüd teeme selgeks, milles põhjus. See uuritakse välja, sest kutse mittekättesaamine ei vabanda kedagi välja. Reservväelasel on kohustus edastada oma õiged kontaktandmed,» ütles Vahemets.
Kui selgub, et reservväelane puudus õppuselt põhjuseta, siis võib teda ees oodata rahatrahv kuni 300 trahviühikut, märkis Vahemets. Ühe trahviühiku suurus on neli eurot, seega ähvardab põhjuseta puudujaid ligi 1200 eurone rahatrahv.
«Laidame neid, kes jätsid täitmata oma kodanikukohustuse kui ka vedasid sellega alt oma relvavendi, sest riigikaitse on meie kõigi ühine jõupingutus,» ütles Vahemets.
Vahemetsa sõnul oli ka neid, kes võtsid pärast kutse saamist kaitseväega ühendust ja põhjendasid, miks nad õppusele tulla ei saa. «Kindlasti ei vaata me viltu nendele reservväelastele, kes põhjendasid, miks nad tulla ei saa, kuid tuletame neile meelde, et nad peavad siiski esitama oma puudumise kohta pädevad tõestused,» ütles Vahemets.
Üks õppusel käinutest oli Marti Mägi, kes tõdes, et ta metsa minemisest esialgu vaimustuses ei olnud. «Pigem kaitserefleksist ei tahtnud minna, sest kõik töö- ja kooliasjad vaja ümber organiseerida,» ütles Mägi, lisades, et aega õppusele ilmumiseks anti talle vaid 24 tundi.
Kuigi Mägil soovitati ühe õppusest pääsemise variandina teeselda, et ei saanud kutset kätte, siis otsustas ta siiski koos sõbraga kohale minna. «Tegelt oli okei, sai vanade kamraadidega juttu rääkida. Ja suures pildis oli arusaadav, miks paljud asjad viibisid ja aega võtsid, sest tegevväelastele oli see samamoodi äkkõppus,» kirjeldas ta õppusel toimunut.
Lisaõppekogunemisega harjutas kogu riigikaitse käsuahel alates Vabariigi Valitsusest kuni reservväelasteni valmidust, otsuste langetamist ja tegutsemist kiiresti muutuvas olukorras.
Lisaõppekogunemiste oluliseks osaks oli otsuse vastuvõtmine, õppusest teavitamine, reservväelaste kutsumine, nende vastuvõtmine ja üksuse formeerimine ning lahinguvalmiduse saavutamine.