Riigireformi Sihtasutus: kohtuhaldus tuleb eraldada justiitsministeeriumist

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Riigikohus.

FOTO: Postimees

Kuula artiklit

Ettevõtjate asutatud Riigireformi Sihtasutus avaldas viimase osa ettepanekutest riigi paremaks toimimiseks.

Viimane osa ettepanekutest, mida sihtasutus soovitab, sisaldab endas kohtute iseseisvuse suurendamist, kohtumenetluse kiiremaks muutmist ja inimestele õiguse andmist pöörduda oma põhiseaduslike õiguste kaitseks otse Riigikohtusse.

Samuti tehakse ettepanek uuendada Vabariigi Presidendi valimise korda ja anda inimestele õigus otse üles seada oma presidendikandidaate. Ka soovitatakse suurendada riigikontrolli sõltumatust valitsusest ja muuta õiguskantsleri ametkond klassikaliseks ombudsmani ametkonnaks. Kõigi ettepanekutega saab tutvuda SIIN.

Riigireformi Sihtasutuse juhatuse liikme, Riigikohtu endise esimehe Rait Maruste sõnul vajab Eesti kohtuvõim suuremat iseseisvust justiitsministeeriumist.

«Meie arvates on vajalik institutsionaliseerida kohtuhalduse nõukogu kui kohtute haldust otsustav ja korraldav organ ning Eesti kohtupoliitika kujundamise keskus. Selleks tuleb tuua kohtuhalduse nõukogu teenindus, personaliarvestus ja kohtusüsteemi eelarve kinnitamine välja justiitsministeeriumi valitsemisalast ning anda see üle kohtuhalduse nõukogule. Nõukogu toimiks riigikogu põhiseaduskomisjoni heakskiidetud põhikirja alusel ja seda juhiks riigikogu poolt tähtajaliselt nimetatav juht. See suurendab kohtute sõltumatust täitevvõimust ja seeläbi kasvab nende usaldusväärsus,» ütles Rait Maruste.

Vabariigi Presidendi viimased valimised 2016. aastal näitasid, et praegune presidendi valimiskord vajab uuendamist. «SA teeb ettepaneku anda Vabariigi Presidendi valimine algusest lõpuni valimiskogu pädevusse. Samuti on oluline, et ka rahvas saaks võimaluse oma kandidaate esitada ning selleks on meie arvates sobiv anda hääleõiguslikele kodanikele õigus 20 000 toetusallkirja kogumisel seada üles presidendikandidaate. Ühe ettepanekuna soovime me suurendada Vabariigi Presidendi sõltumatust poliitilistest tõmbetuultest ning seada Presidendi ametisolekule ühekordne seitsmeaastane tähtaeg. Sel juhul ei pea President otsuste tegemisel muretsema, kas ta valitakse uuesti tagasi või mitte,» selgitas Rait Maruste sihtasutuse tehtud uuendusettepanekuid.

Riigireformi Sihtasutuse nõukogu liikme, endise riigikontrolöri Alar Karise sõnul on vajalik muuta riigikontrolör ja õiguskantsler objektiivsemaks ja poliitiliselt sõltumatumaks. «Praegu osalevad riigikontrolör ja õiguskantsler rutiinselt nii Vabariigi Valitsuse istungitel kui ka kabinetiaruteludel ja see loob   huvide konflikti situatsiooni. On ju keeruline sõltumatult auditeerida nende otsuste mõjusid ja hinnata nende õigusaktide õiguspärasust, mille tegemise juures sa ise oled olnud. Samas on tähtis tihendada riigikontrolli töösuhteid parlamendiga ning üheks võimaluseks on anda riigikontrolörile sarnaselt õiguskantsleriga õigus osaleda riigikogu istungitel sõnaõigusega,» lisas Karis.

Rait Maruste hinnangul tasub Eestil järgida suure osa Euroopa riikide praktikat ja muuta õiguskantsleri ametkond klassikaliseks ombudsmani ametkonnaks, sidudes sellega ka võrdõiguslikkuse voliniku ametkond. «Praegu on õiguskantsleri institutsiooni põimitud nii seaduslikkuse üldise järelevalve kui ka ombudsmani funktsioonid ning selle tulemusena on õiguskantsleri institutsioonile ühe laiemalt hakatud omistama poolkohtulikku tähendust ja rolli. Me näeme, et õigem on anda põhiseaduslikkuse järelevalve funktsioon Riigikohtu pädevusse,» sõnas endine Riigikohtu esimees Maruste. Samuti on SA ettepanekute seas inimestele õiguse andmine pöörduda oma põhiseaduslike õiguste kaitseks otse Riigikohtusse.

Riigireformi Sihtasutuse juhtmõtteks riigireformi läbiviimisel on, et Eesti oleks hästi juhitud ja selge visiooniga ergas riik, mis teenib oma rahvast. Riigireformi kontseptsioon koosneb 11 sisulisest peatükist ning iga peatüki juures on ka konkreetsed uuendusettepanekud.

Kokku on ettepanekuid 67 ja nad koonduvad kolme suurema teema ümber: seadusandlik võim ja esinduskogud; täitevvõim; kohtuvõim ja põhiseaduslikud institutsioonid. Nendega saab tutvuda www.riigiuuendus.ee veebilehel.

Reformipakett keskendub avaliku võimu organisatsioonile, sihtasutus ei tee ettepanekuid valdkondlikes poliitikavaldkondades, nagu näiteks maksupoliitika, samuti riigi turvalisuse, hariduse, sotsiaalala, kultuur ja keskkond. Riigireform ei eelda ega tingi Põhiseaduse aluspõhimõtete ega Eesti riikliku korralduse põhimõtteliste lahenduste muutmist.

Valmis saab reformipakett lõplikult 21. novembriks 2018 ja antakse sel päeval riigikogu konverentsikeskuses toimuval riigireformi konverentsil üle kõigile riigikogus esindatud erakondadele. 26. novembril annab sihtasustus reformipaketi üle Vabariigi Presidendile.

Järgmise etapina algab töö Riigireformi kontseptsiooni elluviimise ettevalmistamiseks, seal hulgas vajalike eelnõude kavandite ja seletuskirjade teeside ettevalmistus tähtajaga aprill 2019.

Tagasi üles