Õiguskantsler: seaduse poolt on käitumishäirega lapse abiks kõik olemas

Foto on illustratiivne

FOTO: / ©The Image Works / TopFoto/Scanpix

Kahe kolmeaastase lapse noahaavaga lõppenud konflikt lasteaias on tõstatanud küsimuse, kas käitumishäirega lapse aitamiseks on riigi poolt kõik vahendid olemas. Nii käitumishäirega kui ka ettearvamatut käitumist taluma pidavate laste õigusi selgitab õiguskantsleri laste ja noorte õiguste vanemnõunik Kristi Paron.

Kui peamine tähelepanu on suunatud käitumishäirega lapse aitamisele, võib teiste laste vanematel tekkida õigustatud küsimus, kes siis tagab nende laste ohutuse.

Õiguskantsleri laste ja noorte õiguste vanemnõunik Kristi Paron selgitas, et kõigi laste igapäevast turvalisust saavad lapsevanemad nõuda lasteaialt.

«Vajadusel tuleb rühma igapäevatöös ümberkorraldusi teha, näiteks palgata ajutiselt abiõpetaja või teha muid personaliga seonduvaid ümberkorraldusi. Kui lasteaia sees ei suudeta probleemi lahendada, saavad lapsevanemad pöörduda kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole,» ütles Paron.

Kui teiste laste suhtes agressiivselt käituva lapse vanemad ei tee koostööd või ei tunnista oma lapse probleeme, siis saab Paroni sõnul lastekaitsetöötaja teha vanematele kohustusliku ettekirjutuse (lastekaitseseaduse § 40 lg 2).

«Kui vanemad kahjustavad oma tegevusetusega lapse arengut, siis kõige äärmuslikuma abinõuna saab lastekaitsetöötaja pöörduda kohtusse vanemate otsustusõiguse piiramiseks (perekonnaseaduse § 134),» lisas Paron.

Paron paneb südamele, et laps, kelle käitumine kahjustab rühmas teisi lapsi on samuti abivajav laps. Millist abi konkreetselt vaja on peavad otsustama aga spetsialistid. «Üldjuhul peaks lapse käitumisega tegelema rühma sees,» sõnas ta.

Seadus tagab toe

Paroni hinnangul ei jää lapse aitamine piiravate seaduste taha. 

«Seaduse tasandil on võimalused lapse ja pere abistamiseks ja nõustamiseks olemas. Lasteaed peab tagama vajaduse korral lapsele logopeedi, eripedagoogi või muu tugiteenuse (koolieelse lasteasutuse seadus § 14 lg 2). Piiranguid abi andmisel ei ole,» selgitas ta.

Tema sõnul seisneb lahendamist vajav probleem hoopis selles, et kuidas tagada, et lasteaed ja KOV kasutab abi andmisel kõiki võimalusi ning täidavad kõiki oma seadusest tulenevaid kohustusi (KOV poolt korraldatav tugiisiku teenus ning tugispetsialistide kättesaadavuse tagamine).

Paroni sõnul on lasteaedadel õigus ka regulaarsele tugispetsialistile (näiteks psühholoogile), juhul kui selleks on vajadus. «Abi andmise korraldab lasteaia direktor,» lisas ta.

Paron selgitas, et lasteaed ei saa tugispetsialistide abi mitte riigilt, vaid lasteaiapidajalt, ehk KOV-lt.  KOV peab niisiis tagama vajaliku tugispetsialisti (koolieelse lasteasutuse seaduse § 14 lg 2 - lapsele tagatakse vajaduse korral logopeedi ja eripedagoogi või muu tugiteenus, mille rakendamiseks loob võimalused lasteasutuse pidaja ning mille rakendamist korraldab direktor).

«Kui KOV piirab tugiisiku teenuse saajate sihtgruppi, toimitakse õigusvastaselt,» lisas Paron.

Tugiisik on lapsevanema kohustus

Põhja-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Mart-Peeter Erssi selgitas, et tugiisiku taotlemine on lapsevanema kohustus.

«Lasteaed ei taotle ise tugiisikut, tugiisikut taotleb oma lapsele lapsevanem,» sõnas ta ning nentis, et seda juhtub küllaltki sageli. Tema sõnul teatavad lasteaiad neid abivajavatest lastest vaid lastekaitseseaduse mõttes ehk siis, kui lapsevanem ei ole koostööaldis.

«Lastekaitsejuhtumi käigus pakub seda teenust lastekaitsetöötaja, mis on ikkagi pigem harva esinev,» selgitas ta.

Erssi sõnul ei rahasta KOV lasteaialaste toetusi. «Osalt on need Sotsiaalkindlustusameti, osalt Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti ja Haridusameti ning allasutuste eneste eelarvetes,» selgitas ta.

Tagasi üles