Eesti ettevõtted ja riigiasutused kalduvad toetama suveaega (3)
8. november 2018, 18:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majandusministeeriumi korraldatud küsitluse tulemuste kohaselt kaldus enamus oma seisukoha teatanud riigiasutusi, katusorganisatsioone ja ettevõtteid toetama kellakeeramise lõpetamise korral suveaega, ainult haridus- ja teadusministeerium pooldas vööndi- ehk talveajale jäämist.
Majandusministeerium küsis arvamust sotsiaalministeeriumilt, maaeluministeeriumilt, haridus- ja teadusministeeriumilt ning siseministeeriumilt, vastused sai kahelt esimeselt. Küsitletud 16 ametist ja ühendusest esitas oma seisukoha kaheksa.
Haridus- ja teadusministeerium rõhutas oma vastuses õpilaste unevajadust, tuues esile, et suveajale üle minnes ja sellega valgete õhtute pikenemisel on raskendatud mõnede õpilaste unumine. Sellest lähtuvalt kaldus HTM pooldama vööndiaega. «Uuringute kohaselt toetavad kella mittekeeramist peamiselt kaks argumenti: ühtlase režiimi hoidmine ja õhtuse valguse piiramine. Lähtuvalt teisest argumendist eelistaksime kellakeeramise lõpetamisel vööndiaega,» teatas haridusministeerium oma arvamuses.
Samas sotsiaalministeerium märkis, et toetab kellakeeramise lõpetamise korral suveaega.
Samal seisukohal olid ka Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, AS Eesti Raudtee, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, Tehnilise Järelevalve Amet, maanteeamet ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.
Maanteeamet tõi argumendina esile, et õhtuse pimeda aja pikenemisel võib eeldada rohkem liiklusõnnetusi. «Liiklusõnnetuste andmetest paistab üsna selgelt välja, et õhtusel ajal, eriti õhtuse tipptunni ajal, on oluliselt rohkem raskeid liiklusõnnetusi,» märkis maanteeamet. «Aastaringne suveaeg võimaldaks just päeva kõige kriitilisemal ajal natuke pikema perioodi jooksul valges liigelda ja see võib mõningal määral ka liiklusohutusele positiivselt mõjuda,» lisas amet.
Kaubandus-Tööstuskoda tõi välja, et kojale tagasisidet andnud ettevõtjatest 69 protsenti toetab suveajale jäämist ning 23 protsenti eelistab talveaega.
Kellakeeramise suhtes neutraalsele positsioonile jäid Tallinna Lennujaam ja Lennnuliiklusteeninduse AS, millest viimane märkis, et kuna lennuliikluse korraldus toimub koordineeritud maailmaaega (UTC) kasutades, siis ei ole suve- või talveajal nende jaoks tähtsust. Lennujaam märkis aga, et oluline on vöönditel põhineva korralduse jätkumine, et oleks võimalik lennata Tallinnast Kesk-Euroopasse hommikul nii, et ajavahe oleks meie kasuks.
Praktiliselt kõik vastanud rõhutasid samas vajadust koordineerida otsust naaberriikide, eelkõige Läti ja Leedu ning Soomega. Tehnilise järelevalve ameti esindaja leidis, et kõige loogilisem oleks kui Balti riikidel oleks sama aeg. Ülejäänutega ei ole see ehk nii oluline, sest nii Venemaa kui Skandinaavia ja Kesk-Euroopa riikidega on Eestil juba praegu ajavahe nagunii. Kas see on ühe tunni asemel kaks tundi, ei oma enam väga suurt tähtsust.
Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku lõpetada juba alates 1. aprillist 2019 Euroopa Liidu õiguses sätestatud kohustus keerata kaks korda aastas kella, kuid riigid peavad ajaraami kokkulepete saavutamiseks liiga lühikeseks ning eeldatavasti lepitakse kokku lõpetatada kellakeeramine 1. aprillist 2021.
Eesti valitsus on teatanud, et toetab kellakeeramise lõpetamist, kuid ei ole veel otsustanud, kas Eesti peaks jääma püsivalt suve- või talveajale. Eesti valiku teeb keeruliseks, et põhjanaaber Soome eelistab talveaega, lõunanaabrid Läti ja Leedu aga suveajale jäämist.
Peaminister Jüri Ratas ütles kolmapäeval, et valitsus toetub oma otsuses spetsialistide hinnangutele, huvigruppide ja ühenduste ning tavakodanike arvamusele. Samuti on oluliseks sisendiks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud inimeste hoiakuid selgitava küsitluse tulemused, mis peaks selguma detsembris.