Saaremaa vald pole riigiteedest huvitatud
9. november 2018, 18:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saaremaa vald ei ole huvitatud 300 kilomeetrist riigiteedest, mida maanteeamet tahab sarnaselt teiste Eesti piirkondadega omavalitsuste haldusse anda, kirjutab Saarte Hääl.
Maanteeameti Lääne regiooni hooldevaldkonna juht Hannes Vaidla ütles Saarte Häälele, et igal maanteel, mis viib punktist A punkti B, peab olema oma sihtmärk. Riigimaanteed ühendavad üldjuhul riike, linnu, keskusi kuni külakeskusteni välja.
«Aegade jooksul on aga kujunenud niimoodi, et osa riigimaanteid lõpeb perede hoovides või jookseb paralleelselt väikestest küladest läbi, omamata riigi tasandil otsest ühendusfunktsiooni,» nentis Vaidla.
Tema sõnul ei ole mõistlik, et riik peab üleval teid, kus on viis–kümme, kuni 30 kasutajat ööpäevas, mis ei vii ka kuhugi välja, ei ühenda keskusi, külasid, mis lõpevad kellegi hoovis või dubleerivad riigiteid. «Inimese seisukohalt pole vahet, kes on omanik, tema tahab teenust saada, et tee oleks hooldatud vastavalt nõuetele, ükskõik kes omanik on,» lausus Vaidla.
Nüüd on valminud uuring, milles muu hulgas leitakse, et riigimaanteede hulgas on palju teid, mida riigi tasandil ei ole mõtet hoida, vaid mis peaksid olema kohaliku tasandi pädevuses. Saaremaa vallas on neid 309,4, Muhu vallas 23 ja Ruhnu vallas 3,9 kilomeetri ulatuses.
Saaremaa valla Pihtla teenuskeskuse juhataja Tiit Rettau ei varja, et on riigi plaani suhtes skeptiline, kuna kardab, et vald jääb lisanduvate teede haldamisega jänni. Seda just investeeringute osas.