Vabaerakond kritiseerib valitsuse põlevkivipoliitikat
11. november 2018, 16:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/09/14/7098439t1hbc0e.jpg)
Vabaerakond heidab valitsusele ette põlevkiviusku ja Eesti Energia eeliskohtlemist – selle asemel tuleks oluliselt liberaliseerida Eesti energiaturgu ning luua õiglane, avatud ja vaba konkurents kõikide energialiikide pakkujatele.
«Eestil tuleb jätkuvalt vähendada saastavat energiatootmist järk-järgulise põlevkivienergeetikast väljumise ja taastuvenergia tootmise suurendamisega. Erinevalt Jüri Ratase valitsusest oleme seisukohal, et sellele eesmärgile ei vii meid lähemale Eesti Energia eeliskohtlemine,» ütles Nurm, kelle kinnitusel on Vabaerakonna keskkonnaprogramm igal juhul teadmistepõhine ega toetu emotsioonidele.
«Me ei sea kahtluse alla globaalset soojenemist ega selle leevendamiseks sõlmitud Pariisi kliimakokkulepet,» märkis Nurm. «Võtame tõsiselt Euroopa Liidu liikmesriikide poolt endale võetud kohustust hoida maakera keskmise temperatuuri tõus oluliselt alla 2 kraadi taseme võrreldes ajaga enne tööstusrevolutsiooni.»
«Meie eesmärk on pärandada järgnevatele põlvedele, meie lastele, puhas ja elurikas Eestimaa loodus. Peame vältimatult oluliseks ökoloogiliselt tasakaalus keskkonda, ent samal ajal loome vähese süsinikuheitega konkurentsivõimelise majanduse,» kinnitas Nurm.
Et energiatootmist mitmekesistada, tuleks Nurme sõnul eraldada jaotusvõrk Eesti Energiast, muuta hinnaregulatsioone elektri- ja gaasivõrkudes ja kaugkütteturul, võimaldada rahvusvahelisi koostöömehhanisme taastuvenergia toodanguga kauplemiseks, tekitada avalik konkurents CO₂ heitmekvootide ja EL-i toetusfondide vahendite võimalikult efektiivsele kasutamisele ja avada senine kaugkütteturg. Nurme hinnangul vajab Eesti haja- ja mikrotootmiseks ümberkorraldatud nutikaid elektrivõrke.
«Võtame eeskujuks Saksamaa. Ka Eestis võiks praktiliselt igast majapidamisest saada lihtsate vahenditega elektrienergia tootja,» selgitas Nurm ja lisas, et mida kaugemal pealinnast, seda suurem osakaal peaks olema vastavatel toetusmeetmetel.
«Eestil tuleb hakata rakendama uusi avaliku sektori regulatsioone ja investeerimis- ja maksupoliitilisi meetmeid vähese CO₂-heitega majandusele üleminekuks. Meil tuleb jätkata süsinikuvaru sidumisega põllumajanduses ja metsanduses, mille esimeseks eelduseks on lõpetada põllu- ja metsamaa täisehitamine,» ütles Nurm.