Marko Mihkelson: valitsuse erimeelsused rändeleppe osas tulid mulle täieliku üllatusena

Marko Mihkelson.

FOTO: Eero Vabamägi / Postimees

Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni väitel ei olnud tal aimugi, et valitsus, kes on kaks aastat ühiselt ÜRO pagulas- ja rändelepet toetanud, on täna selles täiesti eriarvamusel.  

Väliskomisjonile tutvustati leppe seisukohti juba märtsis ning siis olid kõik sellega nõus. Millest tekkisid eriarvamused?

Märtsis võtsime informatsiooni teadmiseks küsimuses, mis puudutas dokumendi ettevalmistust. Siin peaks põhimõtteliselt mõistma, et kui valitsus teeb ettepaneku mingi eelnõu koostada, siis valitsusel on seisukohad, mis suunas tahetakse liikuda ja millist tulemust soovitakse saavutada.

Samamoodi oli märtsis öeldud, et jah, tegemist on juriidiliselt mittesiduva kontekstiga. Seal oli 14 punkti, millest valitsus oma rahvusvahelistes läbirääkimistes ÜRO tasandil lähtus. 11. juulil oli selle leppe eelnõu kokku lepitud ja see on ka olnud põhjus, miks meie riigikogus täna selle arutluse korraldasime.

Aga näiteks ma võin öelda, et homme on see Euroopa parlamendis plenaaristungil, siis tuleb Leedu väliskomisjon, Slovakkia väliskomisjon, Bundestag oli eelmisel nädalal. Ehk siis kõik peavad praegu arutelusid. Ja mitte selle pinnalt, mis olid nende valitsuste seisukohad enne leppele alla kirjutamist või enne leppe kokkuleppimist ÜRO tasandil, vaid mis on selle leppe tulemus ja mida minnakse Marokos 10-11. detsembril poliitiliselt heaks kiitma.   

See on väga suur vahe ja minu jaoks on väga suur üllatus, et see sama valitsus, kes on kaks aastat ühtselt kogu seda migratsioonipakti toetanud on nüüd täna täiesti eriarvamusel. Komisjoniistungi ajal selgus, et Isamaa on selgelt välja öelnud, et ei toeta seda, ka Keskerakonna fraktsioon ütles, et tegemist on ohtliku lepinguga. Minu jaoks on küsimus, et mis siis on tõesti juhtunud, kui peaminister ja välisminister kinnitavad, et tegemist ei ole juriidiliselt siduva lepinguga ning see ei too meile kaasa mingeid täiendavaid kohustusi.

Täna kohtus väliskomisjon rändeleppe osas välisminister Sven Mikseriga. Mida arutasite tänasel istungil?

Mida me tegime komisjoni istungil oli see, et soovitasime valitsusel küsida arvamust ka õiguskantsler Ülle Madiselt. Kuigi tegemist ei ole küll Eesti jaoks nii-öelda rahvusvahelise lepingu kui sellisega, et see ei tule parlamendis ratifitseerimisele, aga see puudutab meid läbi oma 23 eesmärgi ikkagi. On võimalik, et see puudutab tulevikus nii meie seadusandlust kui ka poliitilisi otsuseid. Aga ennekõike siiski seadusandlust ja just põhiseadust.

Ja ma arvan, et oleks hea, kui õiguskantsleri seisukoht oleks nüüd juures, kui  valitsus hakkab neljapäeval oma seisukohti kujundama

Mis te arvate, kas valitsus jõuab neljapäeval kokkuleppele?

Ma ootan seda väga suure huviga. Küsimus on pigem selles, et meil on see dokument olemas alates 11. juulist, mille põhjal on juba mitmed riigid esitanud skeptilise arvamuse. Seal hulgas Euroopa Liidu eesistuja riik Austria on ju väljendanud pigem vastuseisu kui poolehoidu.

Migratsiooniteema on üle Euroopa väga tundlik küsimus ja on selge, et Euroopa on lähima 30- 40 aasta jooksul üks võimalikke sihtriike migratsioonile ning surve on kasvamas nii Aafrikast kui ka mõnelt poolt mujalt. Tegemist on väga tõsise probleemiga, mida tuleb lahendada. Sellega tuleb hakkama saada just rahvusvaheliselt, sest üksinda ükski riik ei saa. Ei ole võimalik, et paneme nüüd piirid kinni ja arvame, et see meid ei puuduta.

Kindlasti on siin tähtis just see rahvusvaheline pool ja minu üks lähtekohti tänase arutelu puhul oli see, et ma ju näen, kuidas me kõikjal välispoliitikas rõhutame rahvusvahelise õiguse olulisust meie jaoks. Seda, et normidest kinni peetaks ja kohustusi täidetaks. Sageli nendes küsimustes, mis puudutab territoriaalset terviklikkust ja muid norme ka ajast, mil me polnud veel vabad.

Nüüd, kui meil on võimalus kaasa rääkida rahvusvahelise tavaõiguse võimalikule kujunemisele ja oma seisukohti selles esindada või vähemalt olla teadlik, millised võivad olla tulevased seosed tänase jah-sõnaga, siis selleks on parlamendi arutelu vajalik. Et me lihtsalt hiljem ei ütleks, et see tehti kellegi selja taga. Ja samamoodi arutavad seda küsimust praegu parlamendid üle Euroopa, sest see on valijate jaoks väga tõsine ja oluline teema. Parlamendil endal ei ole siin rolli. Meile ei tule dokumenti, mida peaksime ratifitseerima. See on puhtalt valitsuse töö. Et ootame neljapäeva.

Nii et Teie sõnul tulid erimeelsused siiski valitsusest?

Jah. Mina kuulsin selles protsessis esimest korda, et valitsus on selles küsimuses lõhki. Nad ei ole varem seda väljendanud. Need on erinevad seisukohad, kuigi valitsus teadis juba 11. juulist, et selline leping on olemas või et eelkokkulepped on saavutatud.

Pigem see näitabki kui oluline on seesugune parlamendi debatt, mida oleks tegelikult pidanud valitsus ise algatama, mitte nii, et komisjon pidi selle välja küsima, et seda arutataks.

Tagasi üles