/nginx/o/2018/11/15/11576538t1h1200.jpg)
Eesti on rahulik kant, kus geniaalsusepomme plahvatab harva. Kuid seda suurem pauk käib, kui see juhtub! Mart Poomi poeg, 15-aastane Andreas Poom on oma erakordse hääle, lavasarmi ja muusikaga tekitanud Eesti rahulikku muusikaellu sõna otseses mõttes tsunami. Ja mida lähemalt asja uurid, seda põnevamaks pilt läheb.
Kuidas saab andekast koolipoisist üleöö täht? Lihtne oleks lahmida, et küllap on seal kindlasti kellegi kogenuma karvane käsi niite tõmbamas. Küllap on profid produtsendid värske hääle lihtsalt oma muusikavankri ette rakendatud... Küllap annab hoogu jalkaässast isa Mart Poomi kuulus nimi… Aga ei – asi pole sugugi selles!
Andreas Poomis endas on olemas kõik see, millega ta praegu loorbereid lõikab. Ta on haruldaselt andekas muusik, kes seisab kahe jalaga maa peal, mitte mingi sillerdav fassaad. Ta kirjutab ise oma lood. Vähe sellest – teab ka seda, kuidas laval välja näha ja liikuda tahab. «Ma ei kahtle endas, mul on visioon,» ütleb Andreas tagasihoidlikult naeratades ja lööb korraks häbelikult silmad maha. Nojah, seda kaasasündinud sarmi, mis üle Saku suurhalli hiigelsaali ja iga ekraani kaudu viimsegi südameni jõuab, pole vist mõtet isegi mainida…
:format(webp)/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/13/7096801t1h8674.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/01/19/7499241t1h93f5.jpg)