Igal aastal sünnib Eestis üle saja väga enneaegse lapse Lisatud video!

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
Kuula artiklit

Enneaegse lapse sünd on vanemate jaoks alati raske, kuna see tähendab kõrgendatud riski ning vajadust arstide suurema tähelepanu järele. Et rõhutada enneaegse sünni puhul pere ja haigla koostöö olulisust, tähistatakse täna Eestis enneaegse sünni päeva.

Täna tähistatakse Eestis juba kuuendat aastat enneaegse sünni päeva. Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus võib sel puhul näha väljapanekut enneaegsete laste tibatillukestest riietest, mähkmetest ning fotodest. Samuti värvub haigla täna selle erilise päeva auks sirelilillaks, mis on enneaegselt sündinute tunnusvärv.

Enneaegseteks lasteks peetakse kõiki, kes on sündinud enne 37. rasedusnädalat, kuid kõik enneaegsed ei vaja intensiivravi. ITK neonatoloogia osakonna juhataja Pille Andressoni sõnul on riskirühmaks siiski lapsed, kes on sündinud enne 32. rasedusnädalat. 

«Need on ka lapsed, kelle jälgimine haiglast lahkudes kestab kaks esimest eluaastat. Meditsiiniliselt mõttes on kõige keerukam ravi nendel lastel, kes on sündinud enne 28. rasedusnädalat,» selgitas ta.

Andressoni sõnul on Eestis kõigist sündinud lastest ligi kuus protsenti enneaegseid ning väga väikeseid enneaegseid ligi üks protsent. «Eesti mõistes on numbriliselt neid lapsi kuskil 120-140 aastas, terve Eesti kohta,» lisas ta.

Perekeskne intensiivravi

Andressoni hinnangul on ülioluline, et vastsündinu saaks ema juures olla, ka siis kui ta viibib intensiivravis. ITK-s ongi nüüd juba aasta aega olnud perekesksed intensiivravi palatid, mis tähendab seda, et nii ema kui isa saavad 24 tundi ööpäevas enneaegselt sündinud lapse juures olla.

«Naistekliiniku vastsündinute osakond on teinud läbi väga suure renoveerimise ja sellest saab nüüd üks aasta. Siin on nii perekeskne intensiivravi pool kui ka üldintensiivravi palat, kus on üheaegselt ravil palju enneaegselt sündinud või vastsündinuid, kel on sünnijärgselt tekkinud probleeme ja vajavad abi,» selgitas ta.

Perekeskses intensiivravi palatis on pereliikmed ka justkui haigla meeskonnaliikmed, kes osalevad lapse jälgimises. Andressoni sõnul annab personal vaikselt järjest rohkem toiminguid, mida lapse seisund lubab, teha emale. Seda seetõttu, et pere ja lapse vahelisele varajasele lähedussuhtele omistatakse väga suurt ja tähtsat positiivset mõju lapse edasisele tervisele.

«Väga paljud uuringud on leidnud, et neil lastel, kes eraldatakse sünnijärgselt emast, on kaugem tervisetulem halvem. Neil on rohkem õppimisprobleeme, käitumisprobleeme, nad võivad olla rohkem depressiivsed, neil esineb rohkem autismispektri häireid,» kirjeldas ta.

Lastel, kes on saanud sünnijärgselt kohe oma perega koos viibida on Andressoni sõnul aga edasine areng parem. Nende laste puhul saab ema osaleda lapse jälgimises ja ravis, last sülle võtta, temaga rääkida ja laulda. «Nende kognitiivne areng ehk arusaamine kõnest ja ka rääkimine on märkimisväärselt parem. Nad viibivad vähem aega haiglas, neil on vähem bakterpõletikke,» selgitas Andresson perekeskse intensiivravi vajalikkust.

Tagasi üles