Galerii: varjupaigataotlejate kinnipidamiskeskus kolib uude kohta
Vaata, millised näevad välja kinnipeetavate toad

Kuula artiklit

Täna avatakse Tallinna vangla kinnistul uus kinnipidamiskeskus. Harkust kolitakse varjupaigataotlejad ära aga alles detsembri alguses.

«Uus kinnipidamiskeskus täidab kahte funktsiooni. Koos on varem eraldi paiknenud Rahumäe arestimaja ja Harku kinnipidamiskeskus,» selgitas Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Valdo Põder, kelle büroo koosseisu uus kinnipidamiskeskus kuulub.

«Kinnipidamiskeskus koosneb kahest eraldiseisvast hoonetiivast, kus ühes on välismaalastest väljasaadetavad ja varjupaigataotlejad, teises aga vahistatud ja aresti kandvad inimesed. Seega on arestimaja ja kinnipidamiskeskuse kinnipeetud üksteisest eraldatud ega kokku ei puutu,» ütles avatava kinnipidamiskeskuse uus juht Vambo Oolberg.

Oolbergi sõnul asub uus hoone küll Tallinna vangla kinnistul, kuid vanglaga keskust ei liideta ning tegemist on täiesti eraldiseisva hoonega. Ka töötavad seal jätkuvalt PPA ametnikud ja teenistujad, mitte vangivalvurid.

Paremad elamistingimused

Uus kinnipidamiskeskus mahutab korraga 123 varjupaigataotlejat ja väljasaadetavat. Võrdluseks mahub praegu tühjaks jäävasse Harku kinnipidamiskeskusesse 80 inimest. Sellegipoolest pole kodakondsuse ja rahvusvahelise kaitse büroo juhi Kristiina Raidla-Puhmi sõnul tekkinud Harkus aastate jooksul kordagi olukorda, kus kinnipeetavaid oleks olnud rohkem, kui hoone mahutada suudab.

Oolbergi sõnul erineb uus hoone Harkust peamiselt paremate elamistingimuste poolest. Varjupaigataotlejate ja väljasaadetavate tubades on nüüd parem valgustus, heliisolatsioon ja ventilatsioon.

«Varem said arestialused ja vahistatud sooja veega pesta kord nädalas, uues hoones aga on see võimalus iga päev olemas, kuna duširuum asub kambris,» selgitas Oolberg.

Hoolimata sellest, et elamistingimused on nii arestimajas kui ka kinnipidamiskeskuses varasemast paremad, ei ole nad omavahel sarnased. Oolbergi sõnul on arestimajas siiski kambrid, kuid kinnipidamiskeskuses on valdavalt toad ja eluruumid.

Kinnipidamiskeskuse poole peal olijatel on hoone sees vabam liikumine, samuti ei ole neil päevasel ajal piirangut värskele õhule, nagu on arestialustel. Neile peab olema tagatud päevas tund aega värskes õhus viibimist.

«Kinnipidamiskeskuses viibijatel on võimalik osaleda huvitegevustel, keeleõppel ja viibida õues. Seal on ka lastele mänguväljak ja sportimisvõimalused,» selgitas Oolberg.

Vana hoone saatus lahtine

Harku kinnipidamiskeskuse hoone vastu on huvi tundnud Harku vald, kuid valla kommunikatsioonijuhi Liina Rüütli sõnul puudub hetkel konkreetne otsus.

«Lõpliku kinnistu munitsipaalomandisse taotlemise otsustab novembri lõpus volikogu, misjärel saab ka täpsematest mõtetest rääkida,» selgitas Rüütel ning lisas, et Harku vallavolikogu otsus ei ole võõrandamises otsustav.

«Veel on vaja Vabariigi Valitsuse nõusolek kinnistu otsustuskorras võõrandamiseks,» ütles ta.

Kes saadetakse kinnipidamiseskusesse?

Kinnipidamiskeskusesse on kohtu otsusel paigutatud välismaalased, kellel puudub riigis viibimiseks seaduslik alus, kes ootavad varjupaiga taotluse otsust või kes saadetakse tagasi päritoluriiki.

Tagasisaatmise ettevalmistamiseks või väljasaatmise läbiviimiseks on lubatud välismaalase kinnipidamine juhul, kui on olemas põgenemise oht või inimene hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või takistab väljasaatmise täideviimist.

Kinnipidamine peab toimuma spetsiaalsetes kinnipidamisasutustes. Inimese kinnipidamine jaoskonna kinnipidamisruumides on lubatud kuni 48 tunniks. Praegu on Harku kinnipidamiskeskuses 24 inimest.

Tagasi üles