Parasiidi vaatenurk

Kristjan Zobel
, ökoloog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nookpaelussi (Taenia solium) suurendatud pea.
Nookpaelussi (Taenia solium) suurendatud pea. Foto: Wikipedia.org

Boamaol ja nookpaelussil polegi nii lihtne vahet teha, kui esialgu paistab. Mõlemad on täiskasvanuna mitme meetri pikkused siugja kehaga ja lülilise kehaehitusega loomad, kes armastavad toituda soojaverelistest. Tõsi, boamaol on sisemine ja nookpaelussil väline toes, ning üht neist võime kohata looduses omapäi ringi luusimas, teist üldjuhul mitte.

Tegelikult on suur ja põhimõtteline erinevus nende kahe ussi puhul toitumiskommetes. Boamadu on kiskja, kes tapab oma ohvri esimese õnnestunud rünnaku käigus, olles ise saakorganismist suurem või enam-vähem sama mõõtu. Paeluss on parasiit ehk nugiline, kes on oma saakorganismist (nugimise puhul – peremeesorganismist) väiksem ja viimasega pika aja jooksul intiimselt seotud. Kui boamaol koguneb söögiks tarvitatud isendeid elu jooksul palju, siis nugilistel on neid üks või paar. Viimasel juhul kutsutakse osa neist vaheperemeesteks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles