Me nakatasime planeedi prügitõppe (1)

Sirje Keevallik
, TTÜ emeriitprofessor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
12 meetrit pikk viis tonni kaaluv vaal Belgias Brugges on tehtud Vaikses ookeanis hulpivast plastist. Installatsioon avati tänavu augustis.
12 meetrit pikk viis tonni kaaluv vaal Belgias Brugges on tehtud Vaikses ookeanis hulpivast plastist. Installatsioon avati tänavu augustis. Foto: Stephanie Lecocq/EPA/Scanpix

Kui inimene läheb arsti juurde ja tal diagnoositakse tõsine haigus, siis soovitavad sõbrad ja sugulased tal küsida teist arvamust: ehk saab ebameeldivat ja vaevarikast ravi edasi lükata – ehk ei pea oma eluviisi muutma. Nii on praegu ka kliimaga, mille soojenemises alates möödunud sajandi keskpaigast pole kahtlust ja Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (IPCC) viimase, 2013. aasta raporti järgi on 95-protsendilise tõenäosusega selles süüdi inimene.

Pariisi 2015. aasta lepe määras kliimale ravi, mis pidurdab inimkonna majanduse vaba arengut ja sunnib kõiki loobuma ülemäärastest mugavustest. Seetõttu on aeg-ajalt ikka kõlanud skeptikute hääl, kel on sageli esitada sama tõsiselt võetavaid argumente kui IPCC raporti koostajatel.

2015. aastal ilmus paarisaja autoriga koguteos «BACC II» («BALTEX Assessment of Climate Change»), kus BALTEX tähendab 1992. aastal alustatud Läänemere vesikonna vee- ja energiavahetuse uurimise võrgustikku. Koguteoses kirjeldati Läänemere piirkonna kliima minevikku ja püüti pilku heita tulevikku.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles