Õhuväe ülem brigaadikindral Valeri Saar andis täna nooremleitnandi auastmetunnused esimestele kaitseväe ühendatud õppeasutuste (KVÜÕA) kõrgema sõjakooli õhuväe põhikursuse lõpetajatele.
Kõrgema sõjakooli lõpetasid esimesed õhuväeohvitserid
24. november 2011, 19:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Täna saavad esmakordselt nooremleitnandi auastme Eestis hariduse saanud õhuväelased, kes astuvad ühtse Eesti ohvitseride korpuse ridadesse,» ütles brigaadikindral Valeri Saar auastmetunnuseid kätte andes.
«Kui kaitseväe algusaastatel said Eesti ohvitserid ettevalmistuse eri riikide kursustel ja sõjakoolides, siis tänases Eestis saame rääkida üha tugevnevast Eesti oma ohvitserkonnast, kes on kõik kõrgema sõjakooli kasvandikud. Mul on väga hea meel, et nende ridadesse on nüüdseks lisandunud ka õhuväelased,» ütles brigaadikindral Saar.
«Ohvitser on enam kui ainult sõjaline ekspert. Ohvitseriks olemine tähendab sisemist tasakaalu ja harmooniat. Ohvitseri peaks eristama tavakodanikust oskus toime tulla ootamatute olukordadega ja tuua kaosesse selgust - seda ootab meilt ühiskond,» ütles KVÜÕA ülem kolonel Aarne Ermus lõpetajatele.
Brigaadikindral Saar tunnustas kõrgkoolide koostööd õhuväeohvitseride koolitamisel. KVÜÕA kõrgem sõjakool õpetab õhuväelasi välja koostöös Eesti Lennuakadeemiaga. Väeliigipõhiseid õppeaineid õpetavad õhuväeohvitserid, lennundusalaseid aineid lennuakadeemia õppejõud. Praktika läbisid kadetid õhuväe üksustes.
Õhuväe põhikursuse parimaks lõpetajaks tunnistati nooremleitnant Karl Kalamees, parima lõputöö Ämari lennubaasi õhutõrje teemal kirjutas nooremleitnant Rainer Lõhmus.
Värsked lõpetajad said kolme ja poole aasta pikkusel põhikursusel rakenduskõrghariduse sõjavälises juhtimises õhuväe erialal ning radari- ja sideohvitseri ettevalmistuse. Nende teenistus jätkub õhuseiredivisjonis ja lennubaasis.