Vanatehnika muuseum tõi pidajale auhinna

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Vanatehnika muuseumi pidaja Rene Levoll oma ekspositsiooni ees.

FOTO: Tairo Lutter

Kuula artiklit

Täna anti Eesti Vanatehnika Muuseumi pidajale Rene Levollile üle Tullio Ilometsa muinsuskaitse auhind.

«Auhind antakse pikaajalise ja tulemusliku töö eest vanatehnika kogumisel, uurimisel ja tutvustamisel ning tõhusa panuse ees ajalooliste fotode identifitseerimisel,» ütles Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak.

Ilma suurema kärata on Rene Levoll pidanud vanatehnika muuseumi, mille esimene ekspositsioon avati 2006. aastal Palmse mõisas. 2010. aastast tegutseb muuseum aga Nõmmel. Ilmselt ei tea paljud nõmmekadki seda, et nende kodulinnaosas saab näha autot, millega sõitis kurikuulus Lavrenti Beria isiklikult. Rääkimata juba sellest sõidukist, millega veeti Eestis ringi siin 1964. aastal visiidil käinud Soome presidenti Urho Kaleva Kekkoneni.

Selle Tšaikaga sõitis Eestis visiidil käies Soome president Urho Kaleva Kekkonen.

FOTO: TAIRO LUTTER / PM/SCANPIX BALTICS

«Põhiliselt on siin vene tehnika. Selline, mis on mööda meie tänavaid sõitnud. Aga leidub ka tõsist ajalugu. Näiteks selle Tšaikaga sõitis Kekkonen, kui ta 1964. aastal Käärikul käis,» tutvustas Levoll.

«Alguses oli see siin kõige ebahuvitavam auto. Aga siis hakkasime uurima šassii numbrit ja see läks paberitega kokku. See auto toodi Moskvast spetsiaalselt Kekkose visiidi jaoks siia ja siia see jäigi. Tema visiidist on väga palju fotosid, seda on filmitud ja auto on ka paljudes kohtades näha,» lisas ta.

Keskel seisab ZIS 110, millega sõitis omal ajal Lavrenti Beria.

FOTO: TAIRO LUTTER / PM/SCANPIX BALTICS

Kekkose auto kõrval seisab ZIS 110. «See masin on superajalooga. Selle kerenumber on 47. Ta on algusaja masin ja ukse sisemisel küljel on veel alles Kremli garaažinumber 2. Selle andis Eesti NSV ministrite nõukogule 1946. aasta aprillis NSVLiidu ministrite nõukogu. Seal sõitis selle masinaga ministrite nõukogu esimehe asetäitja Lavrenti Beria,» rääkis Levoll.

ZIS 110 oli 1942. aasta Packard 180 nõukogude analoog, mida toodeti aastatel 1944-1958 kokku 2089 eksemplari. Levolli eksemplar oli kõigepealt kasutusel Kremli garaažis, tollase ametliku nimega GON ehk Garaž Osobogo Naznatšenija.

Eestis sõitsid sellega Arnold Veimer ja Aleksei Müürisepp. Hiljem anti auto üle Tallinnfilmile. «Ta sõidab hästi vaikselt ja selle tõttu oli tema pealt väga hea filmida. Sellised masinad antigi pärast kasutamist kinostuudiotele, kus ehitati nende katusele igasuguseid platvorme, et saaks sõidu pealt filmida,» selgitas Levoll.  Muuseumis on ka foto, kus auto katusel on platvorm, mille peal seisab filmimees Rein Maran, kes auto katuselt parajasti midagi filmib.

Kas kogemata või meelega, aga 1950. aastatel sõitsid Tallinnfilmi mehed ringi autoga, mille uksed olid sinimustvalged.

FOTO: TAIRO LUTTER / PM/SCANPIX BALTICS

Tallinnfilmist käis Levolli sõnul üldse läbi kolm sedasorti autot. Ministrid sõitsid tollal juba Tšaikadega, nii need antigi kinostuudiotele. «Esimene tuli 1957. Ja selle auto uks on puha sinimustvalge. 1957. aastal tehti selline värvilahendus,» näitas ta tolle aja kohta haruldast värvi ust.

Levolli kollektsioonis on ka omal ajal Eestis ehitatud auto.

FOTO: TAIRO LUTTER / PM/SCANPIX BALTICS

Ilometsa auhinna kaaskirjas mainitud vanade fotode tuvastamise kohta ütles Levoll, et see on paras detektiivitöö. Tema 2014. aastal ilmunud raamatus «Impeeriumi viimane autovõistlus» on vanadel fotodel kujutatud isikud kõik identifitseeritud.

«Ma tegelen põhiliselt tsaariajaga ja neid mehi ma olen põhjalikult uurinud, nende lapselapsi üles otsinud ja perekonnaalbumeid lapanud. Siin raamatus on näiteks Pääsukese tehtud pildid Raadi mõisa hoovi peal. Muuseumi arhiivis on pildid ilma igasuguse allkirjata. Minu raamatus on kõik nimed kirjas. See on nüüd ilmselt see töö, mida tunnustamise vääriliseks peeti,» arvas Levoll.

«Eks see ole paras detektiivitöö. Tihti peab hakkama näojooni võrdlema. Võibolla on kaugemate esivanematega võrreldes suguseltsis mingi spetsiifiline nina või kõrva kuju. Selliste asjade järgi saab inimeste nimed paika,» selgitas ta.

Kui keegi on huvitatud Vanatehnika Muuseumi külastamisest, siis muuseumi kontaktandmed on veebis olemas. Muuseumi külastamine on tasuta.

Tagasi üles