Heiki Kranich tuletab meelde oravate mineviku varjud

Heiki Kranich (keskel)

FOTO: Peeter Langovits

Reformierakonna esimese peasekretäri Heiki Kranichi naasmine suurde poliitikasse tuletab meelde nii VEB-fondi saaga kui ka omaaegse R-Hoolduse.

Loomulikult ei keela Kranichi nelja aasta tagune kinnitus, et ta tipp-poliitikasse naasta ei plaani, tal kevadistel riigikogu valimistel kandideerida. Liiatigi kui süda praeguse poliitika pärast valutab. Võib-olla valutab natukene ka rahakott: avalikult pole teada, et Kranich pärast Eesti Loto juhi kohast ilmajäämist uue töö oleks leidnud, ja palju neid Eesti Loto juhi mõõtu palgaga kohti üldse pakkuda ongi. Kranichi viimane palk pole teada, ent juba 2012. aastal lähenes see 6000 eurole. Krediidiinfo andmetel on Kranichile kuuluv Triitium OÜ likvideerimisel, niisiis ei anna ta ka ise endale tööd.

Kranich on läbi käinud nii tulest, veest kui ka vasktorudest. Kohtuse on ta küll sattunud, aga paberid on puhtaks jäänud: ametiseisundi kuritarvitamise ja riisumise süüdistuses Lääne-Eesti Panga Haapsalu filiaali direktorina mõistis kohus ta õigeks. Kranichi nimi on seotud lausa kolme ajaloolist mõõtu skandaaliga: maadevahetus, VEB-fond ja R-Hooldus.

Kranich pääses esimest korda riigikokku Isamaa nimekirjas, 1995 valiti ta sinna juba reformierakondlasena. Ta oli Mart Laari esimese valitsuse rahandusminister, Laari teise valitsuse keskkonnaminister ja selsamal kohal jätkas ta veel ka Siim Kallase valitsuses. Kranichi ajal muutis riigikogu kaitstavate loodusobjektide seadust, millega läks looduskaitsemaade vahetus valitsuse pädevusest keskkonnaministrile otsustada. Juba 2002 alustas hiljem Kranichi omandusse läinud ettevõte looduskaitsealuste maade kokkuostmist, aga see oli kõik jokk. Kaheksa aastat kestnud maadevahetuse saagas mõisteti lõpuks süüdi Villu Reiljan, Kalev Kangur ja Ester Tuiksoo. Kranich kohtu all ei olnud.

Kranichi nimi käib läbi ka VEB-fondi saagast. Veendumus, et kurikuulsa VEB-fondi lugu on ühtlasi Reformierakonna rahastamise ja ammuse R-Hoolduse lugu, on ajendanud teemat põhjalikult uurima Toomas Kümmelit (2017. aastal ilmusid tema kogutud, kommenteeritud ja mõtestatud materjalid raamatuna pealkirja alla «VEB-fond. Kadunud raha»), kuid tõenduseni, et see nii ka oli, ta ei jõudnud. Kranich lubas 2014 kohtusse kaevata väljaande, kes rääkis temast kui 20 miljoni dollari VEB-fondi raha Peterburis väljavõtjast, aga jättis selle tegemata, sest toda väljaannet ajakirjanduseks ei peeta.

2014. aastal andis VEB-fondi uurimiskomisjon riigikogule üle lõpparuande, milles leiab, et Venemaa Vnešekonombankis (VEB pank) külmutatud kontodelt sai Venemaa residendist TSL International raha kätte Eesti Panga ja Põhja-Eesti Panga toonaste juhtide kaasabil. Mitte keegi skandaali võtmeisikutest ei tunnistanud valeandmete lisamist Eesti Pangas loodud valedokumenti. Kuidas ja kellele liikus TSL Internationalile väljastatud 32,3 miljonit USA dollarit, ei ole teada, seisab aruandes.

VEB-fondi asjas ei ole kunagi mitte kedagi süüdi mõistetud. Reformierakonna rajajaid Siim Kallas ütles juba 2012. aastal, et VEB-fond on rahvaluule. VEB-fondi teema aktualiseerus uuesti ammugi käimasolevas kevadiste riigikogu valimiste kampaanias, kui Vabaerakond paigutas Tallinna serva kolm reklaamplakatit, milles ründas selle teemaga Siim Kallast ja Reformierakonda.

1999. aasta riigikogu valimistel kulutas Reformierakond 18 riigikogu koha saamiseks 5,1 miljonit krooni, millest 2,1 miljonit tuli firmast nimega R-Hooldus. Seda juhtisid tollased Reformierakonna juhid Siim Kallas, Märt Rask, Heiki Kranich ja Andres Lipstok. Äripäev kirjutas 2013, kuidas Reformierakonna peasekretär Heiki Kranich tunnistaja väitel sageli partei kontorisse sularahapakkidega saabus. Äripäeva artiklisarja põhilisi tõendusmaterjale oli R-Hoolduse pangakonto väljavõte, mis näitas, et Reformierakonna aitas võimule raha, mille andjad pole avalikult teada.

R-Hoolduse rahastajatest hoidus pikki aastaid kõnelemast ka Siim Kallas. Eelmisel aastal Äripäeva raadio persoonisaates läksid ta keelepaelad ootamatult valla. Ta rääkis, et rahastajad olid ka hiljem erakonda toetanud ettevõtjad: tänane Nordeconi suuromanik ja kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman, Hillar Teder, tänaseks lahkunud ettevõtjad Oleg Ljadov ja Andres Sarri ning kunagise maksumaksja klubi liikmed. 1990. aastatel koos käinud Maksumaksjate Klubisse kuulusid Toomas Sildmäe, Meelis Milder, Andres Sarri, Hannes Tamjärv, Olari Taal, Heldur Meerits, Peeter Kiloman, Priit Vilba, Rein Lang ja Jüri Raidla.

1999. aasta kampaania rahastamise asjus tuleb lisada, et mingist rahapesuseadusest polnud tollal keegi undki näinud ning erakondade rahastamine käis hoopis teistel alustel kui praegu. Reformierakonna musta raha skandaalini, mis sularaha erakondade käibest kõrvaldas, oli jäänud veel tosin aastat.

Tagasi üles