Ajalehtede liit tahab munitsipaallehtedes toimuva ajupesu lõpetamiseks seadusemuudatust (1)
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
29. november 2018, 15:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/02/05/3738127t1h518c.jpg)
Eesti Ajalehtede Liit (EALL) peab vajalikuks riigikogus seadusemuudatuse vastuvõtmist, mis lõpetaks linna- ja vallalehtedes toimuva ajupesu ja võimulolijate reklaamimise.
EALL tervitab riigikontrolli auditit, mis juhib tähelepanu linna- ja vallalehtede kuritarvitamisele võimulolijate poolt, kuid on seisukohal, et probleemi lahendust ei saa jätta ainult omavalitsuste hooleks.
«Oleme aastaid juhtinud tähelepanu sellele, et mõnede munitsipaallehtede tegevus on toonud kaasa demokraatiaprobleemi ning vääritu konkurentsi reklaamiturul,» ütles EALLi tegevdirektor Mart Raudsaar.
Ta meenutas, et mõned aastad tagasi toimus riigikogus kõrgetasemeline kohtumine poliitikutega, mis lõppes soovitusega pöörduda õiguskantsleri poole või konkurentsiametisse. Õiguskantsler aga soovitas omakorda pöörduda kohtusse nendel, kellel on probleem.
«Kuid probleem on meil kõigil ning selle probleemiga peab tegelema seadusandja. Kui suur osa maksumaksja raha eest tehtavast munitsipaallehest kulub võimulolijate kiitmisele, siis on see ohuks demokraatiale. Kui maksumaksja rahaga tehtavas lehes avaldatakse tasulisi kuulutusi, siis solgitakse sellega reklaamiturgu,» ütles Raudsaar.
Eesti Ajalehtede Liidu hinnangul lahendaks vääritu konkurentsi probleemi seadusemuudatus, mis defineeriks maksumaksja raha eest tehtava väljaande kohaliku infolehena ja keelaks seal tasulise reklaami, sealhulgas ostu-müügi reklaami avaldamise. Infoleht on mõeldud kohalike elanike teavitamiseks kohaliku omavalitsuse ja kohaliku kogukonna tegemistest.
Teiseks, vältimaks poliitilist ajupesu, peaksid kohalike omavalituste liidud looma eneseregulatsiooni organi, kuhu oleks võimalik kohalikel valla või linnalehe lugejatel kaevata, kui kajastus kipub olema ühekülgne. On väga vähe tõenäoline, et Eestis on korraga igal pool võimul üks erakond või liikumine, seega on põhjust eeldada, et selline eneseregulatsiooniorgan aitaks eksinuid juhtida tagasi õigele teele.