Tallinn kaalub lehepuhurite kasutamise piiramist (2)
29. november 2018, 17:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna ametnikud tegelevad juba pikemat aega elanike seas kirgi kütva probleemiga – lehepuhurite ja nende tekitatud müraga.
«Üritades likvideerida üht probleemi, milleks on maha langenud sügislehed, tekitame lehepuhureid kasutades mitu uut: mürareostus ja õhusaaste. Teeme sellega halba nii enda tervisele kui ka loodusele,» nentis abilinnapea Züleyxa Izmailova.
Kaebusi lehepuhurite tekitatud müra ja tolmu peale laekub linna igast otsast. Suve ja sügise jooksul kogus Izmailova büroo arvamusi linnaosade valitsustelt ja kõigilt linna ametitelt ning asutustelt, kellel vähegi mingeid heakorratöid ette võib tulla. Arvamusi oli seinast seina.
On selliseid asutusi, kes lehepuhureid ei kasuta ega tunne nende järele ka vajadust. On selliseid, kes leiavad, et need hoiavad kokku töödele kuluvat aega ja raha. Üsna leivnud arvamus oli ka see, et praegused heakorratööde lepingud on sõlmitud eeldusel, et lepingupartner võib oma töös lehe- ja lumepuhureid kasutada ning võimalikud piirangud ei tohiks jõustuda enne praeguste lepingute lõppemist.
«Aeg-ajalt tundub, et lehepuhurid on hakanud mingit oma elu elama. Töökaaslane jutustas hiljaaegu, kuidas ta nägi tänaval inimest lehepuhuriga üht suitsukoni taga ajamas. Selle nädala alguses, kui esimene lumi maha tuli, olid kell 7 hommikul juba puhurid undamas. Tekib küsimus, kas meie mugavus on läinud liiga kaugele, seda meie endi tervise ja looduse arvelt,» ütles Izmailova.
«See ei ole mingi minu isiklik kius lehepuhurite vastu, tegelikult saame päris tihti häiritud elanikelt kirju, kes soovivad, et me midagi ette võtaksime. Suur osa pöördujaid leiab, et lehepuhurite kasutamine tuleks ära keelata. Samas kaasneb täieliku keelustamisega ka kõige suurem riive puhurite omanike ja kasutajate õigustele,» nentis abilinnapea.
Seetõttu püüabki linnavalitsus praegu välja töötada nii-öelda kombineeritud lahendust, ehk seada puhurite kasutamisele nii ajalised kui ruumilised piirangud.
«Meie eesmärk on leida lahendus, kuidas piirata puhurite kasutamist nii, et õhu puhtusele ja meie tervisele võimalikult suur kasu tõuseks, aga piirang sealjuures võimalikult vähe inimeste õigusi riivaks. Samas tuleb silmas pidada, et nii regulatsioon ise kui selle täitmise kontrollimine ei oleks liiga keerulised,» lausus Izmailova.
Ametnikud annavad endale aru, et lehepuhurite kasutamise kontrollimine saab olema umbes sama keeruline, kui tänavale sülitajate või ühissõidukipeatuses suitsetajate ohjeldamine. Mõlemad mainitud tegevused on Tallinna linnas keelatud, kuid pole kuulda olnud, et kedagi nende eest karistatud oleks.
Samas võib sageli näha pilti, kus puhuriga varustatud kojamees ajab langenud puulehed kõnniteelt sõiduteele, kus nende koristamine on reeglina juba linna mure. Tõsi, seda teeb ka mõni luuaga varustatud majahoidja. Lehe- või lumepuhuriga saaks ta sellega lihtsalt kiiremini hakkama, häirides samal ajal lärmiga majaelanikke.