Eesti- ja venekeelsete õpilaste PISA tulemustes haigutab suur lõhe

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
  • Eesti keeles õppijad on vene keeles hariduse omandajatest loodusainetes ees.
  • Teisteski riikides jäävad vähemustest õpprurite tulemused aasta-poolteist maha.
  • Kui vanemate haridustee jäi lühikeseks, seavad ka nende lapsed madalamaid latte.

PISA test eesti ja vene koolides.

FOTO: Postimees

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Eesti õpilased on maailma parimate seas, selgus kolme aasta eest rahvusvahelise PISA uuringu kokkuvõttest. Kuid siin on üks konks: siinsete vene õppekeelega koolide õpilaste tulemused jäävad eesti õppekeelega koolides käivate eakaaslaste omadele tunduvalt alla.

2015. aastal osales rahvusvahelises PISA uuringus 72 riiki ja majanduspiirkonda, kokku rohkem kui pool miljonit õpilast.

Eestis tegi PISA testi 5587 noort, neist 78 protsenti eesti ja 22 protsenti vene keeles.

Eestikeelsete koolide õpilased on teadmiste poolest loodusainetes maailma tipus. Siinsete vene õppekeelega koolide, aga ka keelekümbluskoolide tulemused on küll igati tublid, jäädes PISA uuringus osaleva 78 riigi ja majanduspiirkonna keskmise lähedale või olles pisut üle selle, kuid eesti keeles õppivatest kaasmaalastest tunduvalt tagapool.

Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi psühhomeetria lektor Karin Täht ja koolipsühholoogia lektor Astra Schults toovad võrdluse: PISA uuringu tulemuste statistika põhjal on eestikeelsete ja siinsete vene õppekeelega koolide õpilaste teadmiste vahe üks õppeaasta. Eesti keeles õppijad on vene keeles õppijatest aasta ees.

Tagasi üles