/nginx/o/2018/12/05/11631697t1h50ab.jpg)
Eesti Maaülikoolis toimuval mullapäeval kuulutati 2019. aasta mullaks märg ja õrn madalsoomuld.
2019. aasta muld on madalsoomuld
5. detsember 2018, 13:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Madalsoomullad on välja kujunenud põhjaveetoitelistel liigniisketele madalamatel aladel, kus turbakihi tüsedus ületab 30 sentimeetrit,» rääkis Eesti Maaülikooli mullateaduse professor ja õppetooli juht Alar Astover.
Tüüpilised madalsoomullad moodustavad ligikaudu 14 protsenti meie muldkattest ning neid võid leida peaaegu kõigist Eesti piirkondadest.
Enamasti koosnevad madalsoomullad hästi lagunenud toitainerikkast musta värvi turbast. «Püsivalt märgade muldadega looduslikel lagesoodel esineb mitmesuguseid tarnaliike (rohttaim- L-E.L.),» kirjeldas Astover.
Kuivendatuna on neil suure saagikusega rohumaad. Metsastunud soode taimkate sõltub aga põhjavee lubjasusest. Selles puurindes, kus kõik puud on sama kõrgusega, on harilikult sanglepp, sookask ning pärast kuivendust ka kuusk.
Madalsood on üks Eesti muldkatte suurimaid orgaanilise süsiniku varamuid. Viimase sajandi jooksul on palju madalsoomuldi metsa- ja põllumajanduslikus kasutuses kuivendatud.
Kuivendamine ja mullaharimine põhjustavad kiire turba lagunemise, kaasneb sellega ka suures koguses süsihappegaasi lendumine atmosfääri ning mulla kahjustumine. Seetõttu loetakse neid õrnaks.
Eesti Mullateaduse Seltsi ja Eesti Maaülikooli koostöös läbi viidava aasta mulla valimise eesmärk on laiemale avalikkusele teadvustada, et mullad pole kõik ühetaolised ja nende mitmekesisus seisneb väljanägemise, omaduste ja kasutussobivuse erinevustes. Aasta mulda on valitud alates 2014. aastast.
Eelmiste aastate «Aasta muld»:
2018- näivleetunud muld; 2017- leedemuld; 2016- rabamuld; 2015- peapealne muld; 2014- leostunud muld