Kolmandatest riikidest pärit arstidele muudeti Eestis tööle asumine raskemaks
5. detsember 2018, 16:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu seaduse, mille järgi tuleb kolmandatest riikidest saabunud arstidel, hambaarstidel, õdedel ja ämmaemandatel enne Eestis tervishoiutöötajana töötamiseks loa saamist sooritada eesti keeles tööpraktikast ja teooriaeksamist koosnev vastavuseksam.
Seadus näeb ette korra arsti, hambaarsti, õe ja ämmaemanda kvalifikatsiooninõuete paremaks kontrollimiseks, kui nad on omandanud kvalifikatsiooni väljaspool Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriike või Šveitsi.
Kvalifikatsiooni hindamises hakkavad osalema Terviseamet, Tartu Ülikool ning Tartu või Tallinna Tervishoiukõrgkool. Kõrgkoolid hakkavad korraldama ka tööpraktikale suunamist ja teooriaeksamit. Tööpraktikale suunatud isiku tasu tööpraktika ajal, Tartu Ülikooli või tervishoiukõrgkooli korralduskulud ning tööpraktika juhendamistasu kaetakse riigieelarvest Sotsiaalministeeriumi eelarve kaudu.
Sotsiaalministeeriumi andmetel esitab aastas taotluse Eestis arstina tööle asumiseks keskmiselt umbes 60 ja õena tööle asumiseks üks-kaks kolmandatest riikidest pärit inimest.
Teine oluline muudatus puudutab arst-residente. Seaduse järgi tagatakse kõigile tööpraktikat sooritavatele arst-residentidele sõltumata nende töölepingu kestvusest katkematu ravikindlustuskaitse. See puudutab umbes 60 peremeditsiini arst-residenti, kes teevad residentuuri praktilise koolituse ühekuulisi tsükleid erinevates baasasutustes.
Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse (626 SE) poolt häälestas 75 Riigikogu liiget.