iDeal kampaania

Kultuuriminister ühendab muuseume sihtasutusteks

Kavade järgi võiks Mahtra talurahvamuuseumist koos Juuru mõisa ja Eeru kõrtsuga teha laiema muuseumikompleksi

FOTO: Peeter Langovits

Kultuuriminister Rein Lang on asunud linnadele ja valdadele tegema ettepanekuid piirkonna muuseume ühendama ja looma nende haldamiseks sihtasutusi, et muuseumide arenemist ja juhtimist paremini korraldada.

Kultuuriminister Rein Lang tegi hiljuti Haapsalu linnapeale ettepaneku liita Läänemaa muuseum ja Haapsalu linna muuseumid ühiseks sihtasutuseks, Paide linnapeal soovitas ta samamoodi ühendada riigile kuuluv Järvamaa muuseum ning linnale kuuluv ajakeskus Wittenstein.

Lisaks on ministeerium teinud ettepanekud Juuru ja Iisaku vallale, ütles ministeeriumi muuseuminõunik Marju Reismaa. Läbirääkimised ettepanekute üle käivad, täpsustatakse rahastamise üksikasju ja muud sellist. Ametlikke vastuseid ministeeriumile antud ei ole.

Ühinemise võimalike plussidena loetles Reismaa sünergia ja suuremat majanduslikku võimekust, mis võimaldab ka tegevuste planeerimisel paindlikum olla. Samuti peaks see andma töötajatele uusi väljakutseid ja laiemaid arenguvõimalusi - «liikumine asutuste vahel, uued tööülesanded jmt», loetles Reismaa.

Rahalist kokkuhoidu ministeerium muudatusest ei looda: «See muudatus on tehtud olemasolevate vahendite efektiivsemat kasutust silmas pidades ja loodame, et muuseumide sisuline tegevus muutub tänu sellele rikkamaks.»

«Riigiasutusena toimimisel on muuseum paratamatult kammitsetud teatud raamidesse - näiteks lähevad üüri- ja renditulud riigituludesse, samuti puudub selgepiiriline vastutus juhtimisotsuste eest,» leidis muuseuminõunik. «Kui eraõiguslike isikute juhtorganite liikmed vastutavad oma otsuste eest mitte üksnes moraalselt, vaid hoolsuskohustuse mittetäitmisel ka materiaalselt, siis riigiasutuse puhul vastutus hajub,» selgitas ta.

Tema hinnangul ei pruugi kohalike kultuuriasutuste juhtimine üksnes riigi poolt anda soovitud tulemusi. «Leiame, et kohalikul omavalitsusel tuleks osaleda nende asutuste juhtimisel mitte üksnes soovitajate-nõuandjatena, vaid reaalsete otsustajate-vastutajatena. Ainult sellisel juhul saame loota, et rakendub toimiv side kohaliku kogukonna ja kultuuriasutuse vahel.»

Näiteks töötab sihtasutusena 2002. aastal asutatud SA Virumaa Muuseumid, mis ühendab Lääne-Virumaa kuut mäluasutust. Külastatavuse poolest on see tõusnud Eesti kolmandaks muuseumiks. «Virumaa Muuseumid andis eelmisel aastal tööd 62 inimesele ning sihtasutuse omatulud katavad personali- ja majandamiskuludest 64 protsenti, mis on muuseumivaldkonnas parim näitaja Eestis,» ütles Reismaa. Samal ajal on neisse muuseumidesse investeeritud umbes 50 miljoni krooni.

Riigi toetuse vajadus

Haapsalu linnapea Urmas Sukles on Postimehele öelnud, et mõte tasub igal juhul laiemat arutamist, kuid isiklikult kaldub ta ühinemisse positiivselt suhtuma.

Paide linnavalitsus teatas, et asub ministeeriumiga sel teemal läbirääkimistesse ning enne seda ei soovi ettepanekut kommenteerida.

Juurus on eesmärk ühendada vallale kuuluvad Mahtra mõisa viinaait ja sõjaväli ning praegu riigile kuuluv Mahtra talurahvamuuseum koos Juuru mõisakompleksi ja Eeru kõrtsiga.

Juuru vallavanem Margus Jaanson ütles, et otsuse teeb vald pärast seda, kui on kultuuriministeeriumilt saanud selgema vastuse, millist tuge on riik valmis muuseumide sihtasutusele andma. «Me ju räägime museaalidest, mis on riigi omad ja jäävad siia. Tavaliselt tehakse kahepoolne leping, et riik hoiab oma museaale kindlas kohas ja maksab nii-öelda hoiutasu,» rääkis Jaanson.

Mõisakompleksi arendamiseks baltisaksa ja vastuhakkude muuseumiks on tehtud projekt. «Meie ohukoht on see, et me ei võta üle valmis keskkonda – see on muuseumi pidamiseks suhteliselt tagasihoidlik. Väikse vallamuuseumi jaoks oleks see ruumilahendus sobiv, aga kui me räägime suuremast mastaabist, nimetame seda maakonnamuuseumiks, siis tahame hakata arendama. See aga saab valulik olema ühele väikesele omavalitsusele seda üles ehitama, kui riik ei aita. See eeldab investeeringuid,» selgitas Jaanson.

Iisaku ootab naabervaldade arvamust

Iisaku puhul võiks sündida Ida-Virumaa munitsipaal- ja/või eramuuseumide baasil sihtasutus Alutaguse muuseumid.

Iisaku vallavanem Avo Kiir arvas, et vald on nõus esialgu võtma Iisaku muuseumi omavalitsuse hallata, sihtasutuse õnnestumine sõltub aga sellest, kui paljud naabervallad selle mõttega kaasa tulevad. «Arvatavasti kaldume selle poole, et võtame esialgu Iisaku muuseumi munitsipaali. Kas hiljem tuleb eri muuseumide ja omavalitsuste vahel sihtasutus, on lahtine,» sõnas Kiir.

Muuseumi endagi tulevik on tema jaoks pisut lahtine. «Nii kaua, kui riik finantseerib, nii kaua ta toimib, aga kui see peaks ära lõppema, pannakse uksed kinni,» oli ta konkreetne. «Iisaku puhul vallal pole selliseid võimalusi, mingeid lisakohustusi me võtta mingil juhul ei saaks. Ministeerium on ka lubanud, et toetus jääb püsima, kui tekib sihtasutus, läheb toetus sinna.»

Isiklikult pidas Kiir era- ja munitsipaalmuuseumide koondumist ja sihtasutuse loomise ideed mõistlikuks. «Kui muuseum peakski munitsipaali jääma, on selge, et siis ei toimu siin mingisugust teaduslikku tööd ega uurimist – on vaid üks ekspositsiooni koht. Sihtasutus saab organiseerida muuseumitööd, koondada ajusid.» Ilma riigipoolse toetuseta ei kujutanud ta aga sihtasutustki ette.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles