Südi naine päästis suure tüki Eestimaast (1)

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mari-Ann Heljas
Mari-Ann Heljas Foto: Pamela Maran

«Ukraina praegune kirikutüli meenutab nii väga seda, mis meil 1992. aastal toimus,»  rääkis toona siseministeeriumis vanemjuristina töötanud Mari-Ann Heljas. Just tema juhuslik avastus arhiivist ja südi võitlus ühe kohtuotsuse tühistamise nimel aitas Eesti riigil säilitada kontrolli õigeusukirikutele kunagi kuulunud maade üle. Sama võitlust pidasid toona ka lätlased, kuid naise teada tulutult.

Oma elu kõige põnevamaks ajaks peab endine siseministeeriumi vanemjurist aastaid 1992–1996, kui nägi kurja vaeva, et enne sõda õigeusu kirikule kuulunud maad jääksid Eesti riigi hallata.

«Ma käisin toona kõik arhiivid läbi, sest kirikuajalugu pidi selge olema, enne kui suu lahti teed,» meenutas Heljas. Ta lisas, et ega õigeusklikud ise ka toona oma kiriku ajalugu teadnud, aga temal õnnestus leida 1923. aasta dokumendid, millega Eesti õigeusklikud läksid Konstantinoopoli patriarhaadi alluvusse.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles