Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/12/27/7437007t1h948b.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/12/09/11642811t1h3e3e.jpg)
«Trampisin ise tuppa, kus olid plaastrid, kreemid ja voodilinad. Palusin salvi lamatiste sissemäärimiseks, kahes suuruses plaastreid ja paberit. Ma olin nagu nende oma töötaja.»
Kahe lapse ema Marge Iidel (41) ütleb, et tegi isa Raimo (surres 69) heaks seda, mida iga tütar võimalusel teeks. See ei olnud Marge võitlus isale iga hinna eest elupäevi juurde venitada, vaid võitlus selle eest, et ta saaks väärikalt lahkuda.
Raimo viimane lugu algas nagu paljud teisedki: esimene peatus operatsioonilaual, vahepeatus haiglas ja lõpp-peatus järelravikliinikus. Kadalipp kestis Marge perele neli kuud. Selle aja jooksul käis ta isa juures mõne erandiga iga päev.