Õiguskantsleri arvamus mõjus: Alli Rutto saab siiski passi

Politsei- ja piirivalveameti hinnangul eksituse tõttu Eesti passi omanikuks saanud Alli Rutto koos abikaasaga.

FOTO: Birgit Püve

Politsei- ja piirivalveamet siiski väljastab Abhaasias elavale eestlannale Alli Ruttole passi.

Proua Rutto saab uue Eesti kodaniku passi kindlaks tähtajaks ehk kaheks aastaks. Samamoodi on tähtajalisele passile alust kõigil neil, kes said Eesti passi ajavahemikus 2003-2015, kuid kellele on nüüd öeldud, et nad tunnistati sünnijärgseteks kodanikeks ekslikult. PPA menetluses on praegu paarkümmend Alli Ruttoga sarnast juhtumit. 

PPA kodakondsuse ja rahvusvahelise kaitse büroo juhtaja Kristiina Raidla-Puhm selgitas, et selle kahe aasta jooksul on Ruttol võimalik oma Vene kodakondsusest Eesti oma kasuks loobuda. Ta lisas, et praegune kodakondsusseadus topeltkodakondsust ei võimalda ja inimene peab tegema valiku, millises riigis ta oma kodanikuõigusi realiseerib.

Samas on praegu arutlusel, kas ja kuidas võiks muuta kodakondsusseadust selliselt, mis võimaldaks proua Ruttol ja tema saatusekaaslastel siiski säilitada mõlemad riigi kodakondsuse. Vene passita ei saa Abhaasias elada.

Minister palus vabandust

«Vabandan proua Rutto ja teiste eestlaste ees, kes jäid halduspraktika muutumise lõksu,» teatas värske siseminister Katri Raik (SDE) pressiteates.

«Kui riik on väljastanud passi ja viie aasta pärast öeldakse, et see pole seaduslik, siis ei ole inimene selles süüdi. Meie riik on ja peab olema eelkõige inimlik ja mul on väga hea meel, et proua Rutto saab nüüd jõuluks oma lähedaste juurde tulla,» lisas minister.

Siseministeeriumis valminud kodakondsusseaduse muudatuse eelnõuga minister praegu edasi ei liigu. «Kodakondsuse teema väärib põhjalikku arutelu, nii et anname seadusandjale aega arutada ja ka ühiskonnas debatt maha pidada, kas ja kuidas kodakondsusseadus kaasajastamist vajab,» lausus Raik.

Õiguskantsleri seisukoht mõjus

Proua Rutto käis Eestis viimati suvel, kui taotles PPA teeninduses uut passi. Septembri keskel teatati talle, et vahepeal on PPA menetluspraktikat muutnud ja et naine määrati 2013. aastal sünnijärgseks kodanikuks ekslikult.

Proua Rutto pass kaotas kehtivuse 22. novembril ja PPA talle uut passi ei väljastanud. Aegunud passi asemel uue välja andma pidanud politsei- ja piirivalveameti ametnikud põhjendasid, et enne kui pole selgust, kas kodakondsusseadust hakatakse muutma, ei saa Ruttole uut passi anda.

Tänasele otsusele proua Ruttole siiski pass anda andis tõenäoliselt tõuke õiguskantsler Ülle Madise seisukoht. Nimelt saatis Madise reede õhtupoolikul PPA peadirektorile Elmar Vaherile kirja, milles nentis, et Abhaasias elava Alli Rutto pere ja teiste tema saatusekaaslaste kodakondsuse küsimus on õiguslikult keeruline.

Ajad on muutunud ning ühes sellega ka ajaloolaste ja juristide seisukohad, lisas õiguskantsler. «Seesuguses olukorras ei tohi aga kannatada inimesed, kes juba on loetud sünnijärgseks Eesti Vabariigi kodanikuks ja kellele on antud Eesti Vabariigi pass,» kirjutas Madise.

Ta märkis, et nende isikut tõendavate dokumentide kehtivusaja lõppedes ei ole PPA-l kohustust kodakondsuse küsimust ümber hinnata, sest seda ei nõua ükski seadus ega kohtulahend.

«Neile inimestele tuleb põhiseadusest ja seadustest lähtudes dokumendi kehtivusaja lõppedes väljastada uus pass,» teatas Madise Vaherile. «Võimalikke õiguslikke vaidlusi kodakondsuse ja selle omamise tingimuste asjus tuleb arutada eraldi,» sõnas ta.

«Ekslikud» kodanikud

Järjekordne vahefiniš selles küsimuses leidis aset läinud reedel, kui siseministeerium esitles Tartu Ülikooli teadlaste analüüsi. Selle põhjal jõudis siseministeerium järeldusele, et Ruttode perekond ja teisedki nende saatusekaaslased saidki sünnijärgse kodakondsuse ekslikult.

Siseministeerium leidis, et kord juba sünnijärgseteks kodanikeks tunnistatud inimesi tuleks siiski käsitleda välismaalastena.

Nimetatud eksitus tuli ilmsiks riigikohtu tänavuses otsuses. Kohus leidis, et enne Eesti Vabariigi loomist siit välja rännanud eestlased ei olnud Eesti kodanikud, kui nad siia tagasi ei kolinud. PPA on aga aastate jooksul sadadele nende järeltulijatele Eesti passi andnud.

Tänase otsusega kehtib tähtajalise passi väljastamine ainult nende inimeste kohta, kes tunnistati ajavahemikul 2003-2015 sünnijärgseteks Eesti kodanikeks opteerunud esivanema järgi ning keda halduspraktika muutumisel nüüd ekslikul alusel sünnijärgse Eesti kodakondsuse omandanuks loetakse.

Tagasi üles