Peeter Mardna pakub ravijärjekordade lühendamiseks välja lihtsa ja tõhusa lahenduse

Pildil Peeter Mardna

FOTO: Mihkel Maripuu / PM/Scanpix Baltics

Teenekas radioloog Peeter Mardna pakub välja ravijärjekordade lühendamiseks idee, et visiidile ilmumata patsiendid peaksid maksma topelttasu.  

Teenekas radioloog Peeter Mardna arvab, et seadust tuleb muuta. «Seadus ütleb, et kui ei ütle ära, siis võib trahvida inimest kuni kahekordse visiiditasuga. Koristame «võib» ära.»

Radioloog ütles Postimehele, et 320 000 inimest jätab eriarsti visiidile tulemata, kuid järjekorras on 160 000 inimest. «Praegu ootab järjekorras vähem inimesi, kui jätab tulemata,» ütles Mardna.

Inimestel on võimalus eriarsti vastuvõtule broneerida aeg ilma järjekorrata, mille eest nad maksavad eraldi tasu.

Arsti sõnul oleks kõige õigem tegevus käituda nagu Põhjamaades, et kui inimene jätab maksmata, siis ei võeta teda senikaua vastu kuni ta maksab ära, «see distsiplineerib kõige rohkem.»

§ 70. Visiiditasu ja täiendav omaosalus ambulatoorse eriarstiabi eest tasumisel

FOTO: riigiteataja.ee

Seitse aastat tagasi, Kui Peeter Mardna töötas veel Eesti Terviseameti Järelevalves, siis tehti küsitlust 300 eriarsti seas ning seal tuli välja, et põhjendamatute visiitide kõige väiksem osakaal oli 20 protsenti ja kõige kõrgem oli 42 protsenti, «kõige suurem oli kardioloogidel.»

Ideaalne lahendus Mardna sõnul seisneb selles, et liikumine peaks toimuma läbi perearsti. Inimene läheb perearsti juurde ja arst vaatab, kas ta suudab lahendada probleemi iseseisvalt või tuleb patsient saata eriarsti juurde. «See on ideaalne lahendus, millest ei taha kumbki osapool rääkida, sest siis langeksid eriarstide järjekorrad kolmandiku võrra,» ütles Mardna.

Küsimusele, miks sellest ei räägita, leidis Mardna, et erialaarstidel, kellel on haigekassaga lepingud- 1000 visiiti aastas, siis kui nad ütlevad, et põhjendamatuid visiite oli 400, siis järgmisel aastal saavad nad lepingu 600 visiidile. «Siia on see koer maetud, hakkame sellest rääkima!»

Tartu Ülikooli Kliinikumi juht Eelmäe: inimene peaks selle mitteilmumise kinni maksma

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhi Priit Eelmäe sõnul on probleem suur ning kliinikumil on see küsimus pidevalt laual. «Eriarsti vastuvõtule mitteilmumine on jätkuvalt probleem,» jätkates, et erinevatel erialaarstidel ning aegadel on see suureks probleemiks, «eriti suvel.»

Küsimusele, kas tuleks trahvida inimesi, vastas Eelmäe, et kui inimene on eriarsti vastuvõtule või mõne teise spetsialisti juurde registreerunud, siis tal on kohustus sinna ilmuda. Kui ta aga teatab ette kokkulepitud aja jooksul, et ei saa tulla, siis ei ole põhjust trahvida.

«Kui ta lihtsalt jätab ilmumata, siis tegelikult on hõivatud ruum ja töötaja. Arstile tuleb ka palka maksta. Inimene peaks selle mitteilmumise kinni maksma,» ütles Priit Eelmäe.

Ida-Tallinna Keskhaigla juht Allikvee: patsiente tuleks koolitada

Ida-Tallinna Keskhaigla juht Ralf Allikvee sõnul ei teata ette eriarsti vastuvõtule mitteilmumisest kuus protsenti registreerunutest. «Lisaks on umbes neli protsenti inimesi, kes teatavad vahetult enne vastuvõtuaega või sama päeva hommikul, et ei tule,» ütles Allikvee.

Kindlat eriala ei ole, kelle juurde jäetakse tulemata, lausus Allikvee, kuid tõdeb, et välja saab tuua günekoloogia, millele on tema arvates kaks võimalikku põhjust. «Ida-Tallinna Keskhaiglal on kõige suurem ambulatoorsete vastuvõttude hulk ja puudub saatekirja vajadus.»

Allikvee ütles, et haigla pakub välja, et tuleks patsiente koolitada. «Kui patsient eirab kokkulepitud ajal tulekut, siis on haiglal õigus ettemaks jätta leppetrahviks,» lisades, et patsient saaks saata teavitust sõnumi või e-kirja teel.

Lääne-Tallinna Keskhaigla: 8-11 protsenti patsientidest ei ilmu eriarsti vastuvõtule

Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTK) pressiesindaja sõnul on kõikidest ambulatoorsetest patsientidest 8-11 protsenti neid, kes jätavad kokkulepitud ajal vastuvõtule tulemata. Täpsustades, et kuude lõikes on protsent erinev, kus mõnel kuul on kaheksa ning teisel 11 protsenti. «Kõige suurem on tühivisiitide arv nende erialade puhul, mis ei nõua saatekirja: günekoloogia, nahahaigused, silmahaigused ning psühhiaatria,» edastas LTK pressiesindaja Liisa Suba.

2017. aasta jooksul oli LTK-l 8584 patsienti, kes eelnevalt ei teavitanud, et vastuvõtule ei tule või teavitasid alles siis, kui vastuvõtuaeg oli käes.

Liisa Suba ütles, et vastuvõtule mitteilmumine ja sellest teatamata jätmine on suur probleem LTK-s. Kui patsient ei ilmu kokkulepitud vastuvõtule, tähendab see, et arsti tööaeg kulub lihtsalt ootamisele. «Antud vastuvõtuajad lähevad ka teiste patsientide jaoks kaduma, pikendades ravijärjekordi veelgi.»

Tema sõnul kõige kahetsusväärsem on see, et patsientidele saadetakse 24 tundi enne visiiti sõnumi või e-kirja teel meeldetuletus. Kui inimene reageerib meeldetuletusele vähemalt 24 tundi enne, siis saab haigla pakkuda kellelegi teisele, kes on vastuvõttu oodanud ja vajanud. «Kui inimesel on plaanid muutunud, oleks vastutustundlik meeldetuletusele reageerida ning tühistada,» manitses Suba.

LTK-l ei ole praegu kehtetsatud meetmeid patsientide trahvimiseks mitteilmumise korral. Suba sõnul on mitteilmumist aidanud vähendada 24 tundi enne saadetud meeldetuletused ja digisaatekirjaga saab broneerida ainult ühe vastuvõtuaja. Digisaatekirja broneering hoiab ära olukorra, kus patsient paneb ennast kirja mitmesse raviasutusse.

«Soovime, et inimesed teadvustaks, et kui nad ise vastuvõtule tulla ei saa, on järjekorras patsiente, kes ootavad ja vajavad aega,» lisades, et tühivisiitide tõttu kannatavad teised patsiendid.

Tagasi üles