«Pealtnägija»: haigekassa andis võltsarvetega petnud kliinikule raha juurde (2)

Nele-Mai Olup
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raha. 
Raha. Foto: Arvo Meeks

Tõestatult sohiga vahele jäänud kliinik sai viimasel tervishoiuteenuse hankel tellimust juurde ning nende viimase lepingu maht on umbes miljon eurot, vahendas «Pealtnägija».

Ljumam on Narva juhtiv naha- ja suguhaiguste kliinik, mis osutab teenuseid juba aastast 1995 ning on oma nišis suurim haigekassa partner piirilinnas, kellelt tellitud ravijuhtude arv on aastatega kasvanud ning ulatub kokku mitme miljoni euroni.

Lühikese perioodi jooksul 2014. aastal sattus ühe Narvas tegutseva dermatoloogi Tamara Komlova juurde kuus inimest, kes kinnitasid, et Ljumam esitas nende kohta haigekassale valeandmeid ja sai selle eest alusetult visiiditasu ning Komlova teatas anomaaliast haigekassale.

Lõpuks järgnes pikk bürokraatia - terviseamet kontrollis kaebust ja tuvastas, et kuue patsiendi puhul kanti tervisekaardile tervishoiuteenuseid, mida tegelikkuses ei osutatud, terviseamet tegi Ljumamile ettekirjutuse ja teatas oma leiust Viru ringkonnaprokuratuuri, kes algatas kriminaalasja võltsimise kohta ning paralleelselt viis nüüd kontrolli läbi ka haigekassa.

Nii prokuratuur kui ka haigekassa võtsid uurimise alla ainult need juhtumid, mille Komlova neile tõi, mitte laiemalt ja kuna rikkumisi oli ainult kuus ja kahju kokku vaid 128 eurot, lõpetas prokurör uurimise oportuniteediga, samas «Pealtnägijal» õnnestus lihtsa vaevaga leida veel üks inimene, kelle kohta esitati samal perioodil valeandmeid.

Haigekassa õigustab, et Ljumami pettust võeti väga tõsiselt ja 2015. aasta lõpus tehti järelkontroll, kus vaadati täiendavalt läbi 60 ravijuhtu ning kõik oli korras ning haigekassa kinnitusel pole neil õigust patsientidele helistada ja küsida, kas ja millal nad üldse ravil käisid.

Politseiuurimise ajal keeldusid Ljumami esindajad ütluste andmisest, samuti ei soovinud nad rääkida «Pealtnägijaga».

Loe ja vaata pikemalt ERRi uudisteportaalist.

Kommentaar: «haigekassa kontrollib raviarveid regulaarselt»

Haigekassa kinnitas pärast saadet edastatud kommentaaris, et on juhtumit eelnevalt põhjalikult uurinud ja esitatud raviarvete kontrollimine on pidev töö.

«Meil on õigus ja kohustus patsiendi visiidi eest esitatud arveid kontrollida. Teeme seda tavapäraselt ja etteplaneeritult, arvestades eelnevate andmete analüüsi tulemusi. Samuti algatame arvete kontrolle meile patsientidelt laekunud vihjete põhjal,» kinnitas haigekassa juhatuse liige Maivi Parv. 

Raviarvete esmane kontroll toimub haigekassas automaatselt ja see tehakse hetkel, kui raviasutus patsiendi eest haigekassale arve esitab. Raviarvete, soodusretseptide ja haiguslehtede põhjendatuse kontrolle viib haigekassa läbi erinevate andmeanalüüside, standardpäringute ja sihtvalikute abil. Raviasutustes kohapeal kontrollib haigekassa lepingu tingimuste täitmist ja teenuste kättesaadavust. Järelevalvetegevusi viivad läbi eeskätt haigekassa usaldusarstid.

«Eelmisel aastal kontrollisime näiteks sihtvaliku meetodil ligi 6000 ravidokumenti 15 erineval teemal, kus küsisime raha ebakorrektselt esitatud teenuste või arvete eest tagasi ligi 300 000 euro ulatuses. Peamised tagasinõude põhjused olid inimlikud eksimused arve koostamisel,» lisas Parv. 

Uute eriarstiabi partnerite leidmiseks korraldas haigekassa tänavu riigihanke, milles hinnati lepingut taotleva asutuse tervishoiuteenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse kõrval ka pakkuja senist õiguskuulekust. Tervisekeskus Ljumam OÜ pakkumise hindamisel võttis haigekassa arvesse asutusele varem esitatud nõudeid ja terviseameti ettekirjutust, mistõttu sai eratervishoiuasutus õiguskuulekuse hindamisel null punkti.

Parv ütles, et raviarvete kontrollimisel on kõige keerukam saada patsiendilt tagasisidet, sest haigekassa ei pruugi teada, kas inimene, kelle kohta on raviarve ning ravikaart koostatud, ka tegelikult arsti juures käis. «Olen nõus, et selliste pettuste puhul jäävad tänased kontrollimeetodid nõrgaks. Meie väljakutse on luua tehnoloogiline lahendus, mis registreerib inimese tegeliku arstikülastuse kiirelt ja lihtsalt. Selle loomiseni on meile väga oluline, et inimesed patsiendiportaalist digilugu.ee oma raviarveid vaataksid ja küsimuste korral meie poole pöörduksid,» ütles Parv. 

Infot raviarvete kohta saab  haigekassale saata meiliaadressil info@haigekassa.ee või klienditelefonil 669 6630. 

Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles