Suurimad liiklusrikkujad saavad politseilt manitseva jõulukaardi (1)
13. detsember 2018, 20:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei pani täna teele 432 musta jõulukaarti, millega kutsutakse juhte oma käitumist muutma. 32 kaarti potsatab sel aastal samasse postkasti kuhu aasta varemgi.
PPA juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul on kaardi eesmärk panna inimene mõtlema, et piiride kompamine liikluses lõppeb ühel hetkel kurvalt. «Varasemad karistused pole kaardisaajatele loodetud mõju avaldanud, kuid vahest meiepoolne jõulukaart paneb inimese mõtlema. Pole just igapäevane, et politsei saadab koju jõulukaardi. Õnneks saavad vähesed kaardi kaks aastat järjest,» rääkis Loigo.
Kaardi, mis kutsub üles sõitma nii, et ükski jalats ei jääks omanikuta, saavad inimesed, kes on 2018. aastal korda saatnud neli või rohkem liiklusalast süütegu. Kõige rohkem rikkumisi on 60-aastasel mehel, kes kogus kümne kuuga 12 väärtegu. Mees, kes on liikluses viimase viie aastaga toime pannud enam kui 30 väärtegu, sai politsei käest musta jõulukaardi ka eelmisel aastal. 25. novembril sõitis mees Tallinnas Logi tänaval jalgrattateel, 17. oktoobril ületas ta Tallinnas Rannamäe teel kiirust 50 km/h alas 13 km/h võrra. 9. oktoobril parkis ta Tallinnas Lootsi tänaval selliselt, et häiris oluliselt liiklust. 30. juunil sõitis ta Tallinnas Sadama tänaval, kus liiklemiseks on tarvis eriluba. 30. märtsil eiras juht sissesõidukeelu märki.
Kaardisaajatele määrati 1500 rahatrahvi kogusummas 300 000 eurot. Maksimaalne rahatrahv ehk 1200 eurot määrati kahele liiklejale, 141 korral võeti juhilt juhtimisõigus. Ühel juhul põhjustas kaardisaaja hukkunuga liiklusõnnetuse. Rikkujate seas oli kolm inimest, keda karistati ainult süstemaatilise juhtimisõiguseta sõitmise eest. Kahe kaardisaaja rikkumised pandi toime ainult jalgrattaga, ühe ratturi kõik rikkumised seisnesid jalgratta joobeseisundis juhtimises. Kaardi sai ka inimene, kellel oli viiel korral turvavöö kinnitamata.
Loigo sõnul on suurimad rikkujad 20–24-aastased põhiharidusega Eesti kodakondsusega mehed. Kaardi saab 18 naist. «Noored mehed on riskialtimad ning seda peegeldab ka liiklusalaste süütegude statistika.» Enim pandi toime kiiruseületamisi ning liigeldi sõidukiga, millel puudus tehnoülevaatus. «Kiirus on üks suurimaid faktoreid, mis eristab plekimõlkimist hukkunuga liiklusõnnetusest. Neil, kes pedaali tallavad, on suurem tõenäosus maine elu oodatust varem lõpetada,» tuletas Loigo kiiruse ületamise tagajärgi meelde.
Rikkujatest 155 elavad Harjumaal, neist 108 Tallinnas. 30 kaardisaajat elab Lasnamäe, 21 Põhja-Tallinna, 17 Mustamäe ja 15 Kesklinna linnaosas. Maardu elanikest saab jõulukaardi kuus, Viimsi vallas 12 ja Saue vallas 10 inimest.
Tartusse saadeti 36 kaarti, Narva 15, Kohtla-Järvele 14, Pärnu üheksa, Tapale seitse, Viljandisse viis. Rakvere ja Valga elanikud said neli kaarti ning Jõhvi, Haapsalu, Sillamäe ja Võru inimesed kolm.
Politsei alustas musta jõulukaardi saatmist 2011. aastal.